Veregrupidieet on lihtsalt pettus?

Paljude eri sorti dieetide kõrval on viimastel aastatel juttu olnud ka veregrupidieedist. Nüüd väidavad taani toitumisteadlased, et ühtegi teaduslikult tõestatud fakti, et veregrupidieet tervisele kuidagi eriti hästi mõjuks, siiani ei eksisteeri. Taani kolleegide arvamusega ühtivad ka norra teadlased, vahendab terviseportaal Mozon.

Nii mõneski riigis on veregrupidieet üsna populaarseks osutunud, kuid paraku kindlad tõendid selle headuse kohta puuduvad. Taani toitumisteadlane Jeppe Matthiessen julgeb isegi väita, et dieet on fanaatiline ning mitte tõsiseltvõetav. Veregrupi järgi söömine on tema meelest samaväärne teooriaga, et see, millist bensiini ja õli konkreetne auto vajab, sõltub auto värvist.

Matthiesseniga samal seisukohal on ka norra toitumisteadlane Christian Drevon Oslo ülikoolist. Drevoni hinnangul puuduvad igasugused tõendid või teaduslikud pidepunktid väidetele, et veregrupp võiks kuidagi inimese toitumist mõjutada. Suurem osa dieedist põhineb pelgalt teooriatel. Drevoni arvates on veregrupidieedi puhul tegemist klassikalise näitega meedia poolt üleshaibitud nn moe-dieedist.

Pseudoteadus

Veregrupidieedi järgi kehtivad eri veregrupiga inimestele ka erinevad toitumisreeglid. Näiteks A-veregrupi omanikud peaksid vältima punast liha, lubatud on vaid kana- ja kalkuniliha. 0-veregrupiga tuleks aga süüa palju tomateid, kuid samas vältida enamikke teraviljasortidest.

Veregrupidieedi kohta on välja antud ka mitmeid raamatuid, millest bestselleriks saanud autori Peter D’Adamo teost on müüdud miljonites eksemplarides üle kogu maailma. Mozoni toitumisekspert Hanna Hånes on samuti skeptiline, ta ei usaldaks dieeti enne, kui teooria pole leidnud kinnitamist mõnes tunnustatud meditsiiniväljaandes.

Puhas fantaasia

Ka norra arstid on jätkuvalt skeptilised. Professor Torolf Moeni arvates põhineb veregrupidieet suuresti fantaasial. Kuigi teooriaga on seotud ka reaalset meditsiinilist infot, on ülejäänud osas tegu tõestamata oletustega.