Vesine nina ja sügelevad silmad — kuidas saada aru, et tegemist on allergiaga?


Vesine nina ja sügelevad silmad — kuidas saada aru, et tegemist on allergiaga?
Foto: Shutterstock

Tilkuv või hoopis kinnine nina, punetavad ja sügelevad silmad või siis lakkamatu aevastamine võivad olla nii külmetuse, aga väga sageli ka allergilise reaktsiooni sümptomiteks. Ja kuigi võite arvata, et teil pole varem allergiaid olnud, tasub sellistel puhkudel end testida ja allergia kontrolli alla võtta.

Allergeene on väga erinevaid ja inimesed reageerivad neile samuti erinevalt. Tihti ollakse millegi vastu allergilised, kuid kuna sümptomid ei ole tugevad, siis need ei torkagi silma ning igapäevaelu ei sega. Nii võib inimene aastaringselt suhteliselt hästi taluda näiteks kodust tolmu või lemmiklooma allergeene, kuigi ta on nende suhtes allergiline, kuid kui kevadisel õitseajal võimendub allergia nii tugevasti, siis arvabki inimene, et on allergiline ainult õie- või heinatolmu vastu, kuigi tegelikult on allergiline aastaringselt. Ja nii juhtubki, et oleme rohkemate allergeenide suhtes allergilised, „võitleme“ sellega päevast päeva, ise seda teadmata ja alaliselt kontrolli all hoidmata.

Mis siis meie organismis allergia puhul toimub? Eesti suurima meditsiinilabori SYNLABi laborispetsialisti Kaidi Hundi sõnul hakkab allergilise inimese organism süütu aine (nt õietolmu) vastu tootma IgE tüüpi antikehi, millest tulenevalt keha reageerib ebatavaliselt, väljendudes erinevate ägedate haigusnähtudena. Kõige sagedamini annab see märku nina, suu, kurgu ja silmade sügelemise, tilkuva või kinnise nina, aevastamise, punetavate ja vesiste silmade või nahalööbega. Tilkuva ja sügeleva nina ja aevastamise puhul võib kaasneda ka põskkoobaste turse ja pakitsus, mistõttu võib läbi nina hingamine olla raskendatud.

Seotud lood:

Ja nii juhtubki pahatihti see, et kui oma allergiat mitte kindlaks teha, ravitakse ninakinnisust ja vesist nina kiiresti mõjuvate ninaspreidega, kuigi allergiaga toimetulek vajaks teistsugust ravimit ja läbimõeldud kontrolli all hoidmist. Rääkimata sellest, et lihtsalt sümptomite all kannatatakse.

Millised on peamised allergeenid ja testid?

SYNLAB Tallinna kesklaboris tehtud allergiaanalüüsid kinnitavad, et Eesti kliimavöötmes on sissehingatavatest allergeenidest enam levinud allergia kase ja timuti õietolmu suhtes. Laborispetsialist Kaidi Hundi sõnul esineb sageli allergiat puju, kodutolmulesta ja koera ning kassi kõõma suhtes. Rahvasuu kutsub viimast küll lihtsamalt koera- või kassiallergiaks, kuid allergeeniks on just lemmikloomade kõõm, sülg ja ka higi. Soovituslik oleks teha kassi epiteeli ja kõõma ning koera kõõma vastase IgE test, et olla kindel ka juhuks, kui endal lemmikloomi ei ole, sest nimetatud allergeenid on kõrge riskiga astma tekkeks.

Kase õietolmu allergia esineb mitu kuud — aprillist juunini. Põhjamaades elavatel inimestel esineb allergiatest kõige sagedamini just kase õietolmu allergia. Kui sel perioodil esineb mingeidki tavapärasest olekust erinevaid sümptomeid, soovitab spetsialist teha verepõhine kase õietolmu vastane IgE analüüs. Siinkohal on oluline teada, et kase õietolmu allergia annab ristreaktsioone lepa ja sarapuuga ning et kaseallergik tunneb ebameeldivat suu sügelemist ja turset vahest ka õunte, sarapuupähklite, herneste, sojaoa, viinamarja, kiivi, toore porgandi ja kartuli, pirni, aprikoosi jms söömisel.

Eelolevatel kuudel — juunis ja juulis — peaksid tähelepanelikud olema need, kel on diagnoositud heinaallergia või kes sel perioodil täheldavad allergiale viitavaid sümptomeid. Heinaallergiat esineb 40%-l allergikutest. Kindlaks saab seda teha timuti IgE testiga ning kõrgenenud IgE puhul tuleb kindlasti arvesse võtta, et esineb 100% ristreaktsioone teiste heintaimedega ning 30% heinaallergikutest kannatab ka puu- ja köögiviljade, nisu, odra, rukkise ja kaera ristallergia all.

Allergia on vaja kontrolli alla võtta ja hoida

Südameapteegi proviisori Mariana Džaniašvili sõnul on allergiaga elamine ja selle kontrolli all hoidmine täiesti võimalik ning ka haigusnähtude ennetamisel on suur roll. “Kui allergiat ei ole diagnoositud, siis esimene samm on teha IgE testid, et olla kindel, et kas ja milliste allergeenide vastu ravimeid tuleb tarvitada,“ ütleb proviisor Džaniašvili. Tema sõnul võiks testida võimalikult laia spektrit allergeene, et allergiliste nähtudega inimesed teaksid arvestada kõigi võimalike reaktsioonitekitajatega.

Loe veel

Selleks, et tekiks allergiline reaktsioon, on vaja väga väikest kogust allergeeni.
Allergiline reaktsioon võib olla väga erinev ja põhjustada mitmesuguseid haigussümptomeid. Kahjustuda võivad nahk, hingamisteed, seedeelundid, närvisüsteem. Eristatakse hilistüüpi reaktsiooni ja kiiret reaktsiooni, millest viimane on sageli pärilik. Hilistüüpi allergia võib avalduda tunde (6 — 12 tundi) ja päevi hiljem.

“Selge on see, et haigussümptomeid tuleks ennetada ja nendega tegeleda ning selleks on nii käsimüügis kui retseptuuris mitmeid võimalusi,” kinnitab Džaniašvili. Tema sõnul on kevad- ja suvekuud ka Südameapteegi proviisoritele allergiavastaste ravimite nõustamise kõrgperiood ning müügis on ravimid, mis aitavad leevendada laia spektrit allergianähte. Ta soovitab alati proviisorile teada anda, kas ja millised allergiad on kliendil tuvastatud või kui mitte, siis kirjeldada võimalikult detailselt, millal ning missugused sümptomid muret teevad.

Miks allergiaga tõsiselt tegeleda?

No mis see natuke vesine nina paari nädala jooksul siis ikka teeb, võib mõnigi mõelda. Või siis, et ega kümme korda järjest aevastamine tükki küljest võta. Paraku ei ole see lihtsalt ebamugavus, vaid allergial võivad olla ka tõsisemad tagajärjed alates astma tekkest, unekvaliteedi langusest, füüsilisest ja emotsionaalsest ebamugavusest kuni unetuseni välja. Dr Mare Suigom, SYNLAB Eesti labori ja Ida-Tallinna Keskhaigla allergoloog kinnitab samuti, et ravimata ülemiste hingamisteede allergia võib soodumuse korral olla soodustvaks faktoriks astma tekkele. Allergia tabletid leevendavad sümptomeid, kuid ei ravi allergiast põhjustatut. „Kaebusi põhjustava allergeeni teada saamiseks on vajalik allergeeni tuvastamine kas vereanalüüside või nahatestidega. Tulemuse alusel on arstil võimalik täpsemalt öelda, kui kaua on allergia ravimeid on vajalik kasutada“, sõnab allergoloog. Allergia sümptomite esinemisel on soovituslik pöörduda oma perearsti või allergoloogi poole. Allergia suhtes on võimalik end verepõhiselt testida ka SYNLAB meditsiinilaboris.

Tolmuallergia paketi ning allergoloog-immunoloogi konsultatsiooni kohta saab lähemalt lugeda SYNLABi portaalist MINU.SYNLAB.EE.