VIDEO: Mis su hammastest saab, kui sa neid pidevalt krigistad?
Krigistamine on ülemiste ja alumiste hammaste tugev kokkuhõõrumine ehk sisuliselt hammas hamba vastu kulutamine. See põhjustab hammaste kulumist, mikropragude tekkimist, tundlikkuse kasvu, igemepiiri taandumist ja loksumist.
Kliinik 32 esteetilise hambaravi ja proteetika arst dr. Martin Martma rääkis, et tihtipeale ei pruugi inimene ise teadlikki olla, et ta krigistaja on. „Hambaid krigistatakse enamasti öösiti — unes ei ole inimesel kontrolli oma tegevuste üle,“ seletas ta. „Enamasti juhib krigistamisele tähelepanu elukaaslane, laste puhul märkavad seda vanemad. Öisest krigistamisest võib aimu saada ka siis, kui ärgates on mälumislihastes suur pinge. Raskematel juhtudel krigistatakse hambaid ka päeval.“
Hammaste krigistamine on kõige enam levinud keskealiste seas, aga ka krigistavad ka lapsed. Kui laste puhul arvatakse põhjus olevat hammaste vahetumise protsessis, siis täiskasvanute puhul on peamised põhjused liigses stressis, pingetes, muredes.
Krigistamist välja ravida pole enamasti võimalik. Pingeolukorra leevenedes võib see ka ise üle minna, ent seni saab oma hambaid kaitsta kapedega, mille saab ööseks, raskematel juhtudel ka päeval suhu panna.
Inimene pole kobras, et hambad ise tagasi kasvavad! Vaata videost, mis hammaste krigistamisel juhtub:
Tee ka test, milline kulutaja sa oled Kliki siia!
Hammaste tervise kuu koduleht www.hammastetervisekuu.ee loetleb üles, kuidas mõista, et su hambad on kulunud:
1. suureneb hammaste tundlikkus külmale, kuumale, hapule ja magusale
2. hammastest võib eralduda väikseid kilde
3. hammaste pealispinnad muutuvad siledamaks
4. muidu kõrgemad ja teravamad silmahambad on teistega samale tasemele kulunud
5. kõik hambakroonid on muutunud ühtlaselt madalamaks
Kuna kulumine on siiski pikaajaline protsess, on seda raske ise märgata ja tuvastada. Parima hinnangu suudab anda ikkagi sinu hambaarst.
