Viis nõuannet, kuidas koroonaviiruse ajal oma immuunsüsteemi toetada


Viis nõuannet, kuidas koroonaviiruse ajal oma immuunsüsteemi toetada
Foto: Tyler Nix/Unsplash

Inimeste immuunsüsteem kaitseb haiguste ning nakkuste eest ja aitab kehal haigestudes uuesti terveks saada. Meie immuunsüsteemi mõjutavad emotsionaalne seisund, stressitase, elustiil ja igapäevased toitumisharjumused. Kõik need mõjutajad on seotud ka praeguse koroonaviiruse levimisega. Toitumisterapeut Jaanika Tapver jagab viit nõuannet, kuidas oma immuunsüsteemi haiguste perioodil toetada.

Nõuanne 1: naerge südamest ja hoidke enda ümber positiivset õhkkonda

Kui oled õnnelik ja optimistlik, funktsioneerib sinu immuunsüsteem palju paremini. Kui oled depressioonis, on ka immuunsüsteem depressioonis. Mida tugevam on stressor, seda tugevam on selle mõju immuunsüsteemile.

Naerge koos lähedastega. Vaadake elu läbi huumoriprisma. Ega asjata öelda, et naer on parim ravim.
Naerdes vabastab keha heaoluhormoone, mis aitavad vähendada stressi.

Nõuanne 2: vältige pikaaegset stressiseisundit nii palju kui võimalik

Stress tõstab kehas adrenaliinitaset, mis omakorda nõrgendab immuunsust. See teeb sind vastuvõtlikumaks infektsioonidele, vähile ja muudele haigustele. Immuunsüsteemi depressioon on tavaliselt stressiga võrdväärne. Suurem stress seostub suurema negatiivse mõjuga immuunsusele.
Ära unusta, et stressi ei tekita mitte olukorrad ise, vaid meie suhtumine nendesse olukordadesse. Stressist ja sellega tegelemisest räägime lähiajal pikemalt.

Seotud lood:

Nõuanne 3: magage vähemalt 7 tundi ööpäevas

Me kõik teame, et täiskasvanud vajavad vähemalt 7 tundi und ööpäevas. Kui suur on sinu keskmine unetundide arv? Sügava une ajal vabastatakse tugevaid immuunsust edendavaid faktoreid. Seega on hea kvaliteediga uni tähtis, et tulla toime stressiga ja tõsta immuunsust.

Nõuanne 4: liikuge regulaarselt

Vere- ja lümfiringe transpordivad kõiki immuunsuse elemente. Liikumine hoiab vere- ja lümfiringe töös. Samuti toodab keha pärast trenni heaoluhormoone, mis teevad õnnelikuks.

Kui sa liigud päevas keskmise pulsisagedusega vähemalt 30 minutit, oled teinud oma kehale suure heateo.

Nõuanne 5: toituge tervislikult ja mitmekülgselt

Delfi Naistekas ja toitumisterapeut Jaanika Tapver toovad lähipäevadel lugejateni pikema ülevaate, kuidas eriolukorra ajal tervislikult ja mitmekülgselt toituda.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • Olulised telefoninumbrid:
    • 1247 – Käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes (24h, tasuta)
    • 1220 – Perearsti nõuandetelefon eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni (24h, tasuta)
    • 53 01 9999 – Välisministeeriumi konsulaarinfo, kui oled välismaal hätta jäänud (24h)
    • 112 – Hädaabinumber kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks (24h, tasuta)
  • COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused.
  • Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Valitsus kehtestas viiruse kiire leviku tõttu 1. maini eriolukorra. Loe lähemalt, mida see kaasa toob!
  • Pärast välismaalt naasmist peavad nii Eesti elanikud kui ka välisriigi kodanikud olema kaks nädalat isolatsioonis. Loe lähemalt Välisministeeriumi kodulehelt!
  • Loe lähemalt koroonaviirusest Terviseameti kodulehelt!