Tõenäoliselt on tegemist vitiliigoga (valgelaigulisusega). Selle haiguse puhul pigmentrakud nahas hävivad; tulemuseks on ebaregulaarse kujuga valged laigud. Iga kehapiirkond võib olla haaratud. Tavalisemad on väljaulatuvad kehaosad (nägu, kael, silmad, ninasõõrmed, genitaalid), kehavoldid (kaenla all, kubeme piirkond), juuksed, traumakohad. Pooltel patsientidel algab pigmendikadu enne 20.eluaastat ja ühel viiest on haaratud ka teised pereliikmed.

Vitiliigo põhjus on teadmata. Mõnikord ilmneb ta füüsikalise trauma, nagu päikesepõletuse, kuid ka emotsionaalse stressi järgselt. Haiguse intensiivsus on väga individuaalne. Raskel juhul võib pigment kaduda kogu kehalt. Silmad ei muuda värvi. Kahjuks ei ole võimalik ennustada, kui palju pigmenti kaob konkreetsel inimesel. Sageli pigmendi kao perioodid vahelduvad stabiilsuse perioodidega.

Oluline on valge naha päikesekaitse (kaitsev riietus, päikesekiirguse tipptundide vältimine, kaitsevahend faktoriga 30+), kuna selline nahk saab ainult põletuse, aga ei päevitu. Ka normaalset nahka on vaja kaitsta, kuna päikesepõletus võib soodustada vitiliigo laienemist.

Ravi ei ole kahjuks alati väga edukas. Varajases staadiumis ja väikeste kollete puhul võivad aidata tugevad hormoonkreemid. Kuni 70%-lise efektiivsusega varajastes staadiumites ja paikse haiguse korral on süsteemne valgusravi (PUVA, UVB+calcipotriol). Parimad tulemused saadakse näol ja jäsemete proksimaalsetel osadel. Kosmeetiliselt parandavad väljanägemist nn.isepäevituvad kreemid.