Tervislik toitumine tagab pikema eluea

Tervislik toitumine tähendab eelkõige seda, et süüakse nii palju, kui ära kulutatakse ning toit on mitmekesine ja täisväärtuslik. Kui saadud energia ületab kulutatud energia, siis muudetakse liigne rasvamassiks ning selle tulemusena tekibki lõpuks ülekaal ja rasvumine. See on aga väga paljude haiguste riskiteguriks. Maailmas number üks suremuse põhjus on tänapäeval südame-veresoonkonnahaigused ning need on inimeste kehakaalust väga tugevalt mõjutatud.

Söödud toidu kvaliteet on oluline, sest võib öelda, et inimene koosneb sellest, mida ta sööb. Kui tarbida palju toitu, mis sisaldab erinevaid lisaaineid, siis mõningad nendest võivad põhjustada soodsates tingimustes isegi vähkitekitavaid ühendeid. Lisaks võivad need mõjutada haiguste kulgemist negatiivses suunas, põhjustada seedeprobleeme ja allergilisi reaktsioone ning mõjutada üldist enesetunnet. Süües aga toiduaineid, millest organism saab enda uuendamiseks vajalikud kvaliteetsed rasvad, valgud ja süsivesikud, on see suur panus hea tervise säilimiseks. Just seetõttu, et organism vajab kõiki eelnimetatud toitaineid, on oluline hoida toidulaud mitmekesine.

Süsivesikute põhiline funktsioon on olla küll organismi varuaineks, kuid lisaks on süsivesikud ka antikehade, hormoonide ja sidekoe koostises. Valgud on vajalikud muuhulgas rakkude ülesehituseks ning rasv kaitseb meie siseorganeid. Lisaks nendele toitainete saab mitmekesisest toidust organism ka vajalikud vitamiinid ja mineraalained. Seega tervislik toitumine tagab kehale kõik vajaliku uuenemiseks ja arenemiseks, samuti vajaliku haigustele vastupanekuks või nendega võitlemiseks ning tänu heale tervisele pikeneb ka meie eluiga.

Tervislik toitumine toetab vaimset tervist

Inimesed alahindavad seda, kuivõrd meie vaimne tervis on toitumisest mõjutatud. Kuna vaimse tervise probleemid on aina laiemalt levinud, siis soovides nendest hoiduda, tuleks oma toidulaud kriitilise pilguga üle vaadata. Just toit on see, mis mõjutab aju funktsioneerimist, närvisüsteemi tööd, hormoonide tootmist ja ensüümide toimimist ning nendest sõltub meie vaimne tervislik seisund vägagi palju.

Paraku aga tarbitakse hulgaliselt aineid ja toksilisi ühendeid, mis mõjutavad aju ja närvisüsteemi tööd just negatiivses suunas. Näiteks alkohol on depressant, mis mõjutab närvisüsteemi tööd, tekitab ärevust ning süvendab depressiooni. Kofeiin mõjutab une kvaliteeti ning uni on omakorda oluline meeleolu mõjutaja. Hüdrogeenitud ja küllastunud rasvad ummistavad veresooni ning sellega pärssivad aju verevarustust. Liigne suhkru kogus toidus põhjustab veresuhkru hüppelist tõusu, mis kiirelt alanedes aga toob kaasa väsimustunde ja loiduse, see aga tekitab omakorda kehva tuju.

Vaimset tervist tuleb igal võimalikul moel püüda hoida ja säilitada, sest sellest sõltub suuresti meie üldine heaolu. Heatujuliste ja rõõmsatena ei lase me endale ligi stressi ja depressiooni ning kestame seeläbi kauem.

Tervislik toitumine toob kaasa parema füüsilise võimekuse

Andes kehale toiduga kõik vajalikud toitained, vitamiinid ja mineraalained tagame selle, et organismis toimivad kõik protsessid nii nagu tarvis ning sellest annavad märku hea tuju ja enesetunne. Kui inimene tunneb ennast hästi ja energilisena, on ta ka füüsiliselt võimekam. Kindlasti on see ülimalt oluline füüsilise töö tegijatele, sest siis ei kurna nad töötades oma organismi üle ja jaksavad rohkem.

Samuti tekitab hea enesetunne soovi oma energia kuhugi suunata ja tihtipeale saab selleks sihtmärgiks trenni tegemine. Füüsiline aktiivsus on aga teine oluline kordaja hea tervisliku seisundi võrrandis. Seega tervislik toitumine paneb aluse paremale füüsilisele võimekusele, mis omakorda mõjutab väga palju üldist tervist ja eluiga. Lisaks annab see spordiga tegelejatele rohkem jaksu ja vastupidavust ning seega võimaluse saavutada paremaid tulemusi.

Tervislik toitumine tagab parema keskendumisvõime ja produktiivsuse

Normaalseks ajutegevuseks on tasakaalustatud ja mitmekesine toit ülimalt oluline. Aju vajab nii süsivesikuid, valke, rasvu kui ka vitamiine ja mineraalaineid. Süsivesikutest toodetakse energiat, seega on nad kütuseks, mida aju tööshoidmiseks on tarvis. Tuleb aga vahet teha sellel, et aju vajab aeglaselt imenduvaid süsivesikuid ehk liitsüsivesikuid. Lihtsüsivesikud ehk kiiresti imenduvad süsivesikud nagu näiteks rafineeritud suhkur, valgest jahust tooted, valge riis põhjustavad suurt veresuhkru kõikumist, mis aga omakorda mõjutab hormoonide tootmist. Paigast löödud hormoonide tasakaal toob endaga kaasa halva tuju, ärritunud oleku, ärevuse ja halva keskendumisvõime.

Nii valkudest saadavaid aminohappeid kui ka rasvu on tarvis närvirakkude ehituses ning närviimpulsite ülekandel. Vitamiinidest on ajutegevuseks kõige olulisemad B-grupi vitamiinid ning mineraalainetest kaltsium ja magneesium. Samuti on aju jaoks oluline antioksüdandina vitamiin E. Kui toidulaud on liialt üksluine ja toidus esineb neist puudus, võib tulemuseks olla halb mälu, keskendumisraskused, tähelepanuhäired, närvilisus ja häiritud mõtlemine. Ajutegevusele mõjuvad eriti kahjulikult oksüdandid ja alkohol. Oksüdandid on näiteks kudesid kahjustavad transrasvad. Alkohol on mürk, mis vähendab organismini vitamiinivarusid ja halvab närvisüsteemi tööd. Kõik see mõjutab aga meie produktiivsust algul koolis, siis tööl ning vähendab seeläbi võimalust olla karjäärialaselt edukas.

Tervislik toitumine aitab säilitada ilusa välimuse

Toit ei mõjuta meid ainult seest, selle mõju paistab ka väljast, sest see, mida me sisse sööme, on näha ka meie välimuses. Nii liigne soola kui ka suhkru tarbimine mõjutab kollageeni tootmist, kollageen on aga valk, mis aitab nahka ja liigeseid noorena hoida. Lisaks sellele viib liigne sool kehast vedelikku välja, võib põhjustada kortse ja turseid. Kohviga liialdamine rikub hammaste värvust ja nagu soolgi põhjustab kohv organismist vedeliku väljaviimist. Selle tagajärjel aga kaotab nahk oma elastsuse ja tekivad kortsud. Transrasvade liigne tarbimine ei mõjuta ainult ajutegevust nagu eelpool mainitud, vaid ka väljanägemist, kuna ummistades veresooni, ei saa nahk enam vajalike ainetega varustatud ning kaotab oma ilusa välimuse. Noore ja värske välimuse hoidmiseks, tuleks eelnimetatud ainete tarbimist piirata.

Selleks, et toetada välimuse säilimist ongi kindlasti üks olulisemaid tegevusi keha suurima organi — naha — tervise eest hoolitsemine. Selleks on vaja tarbida toitu, mis sisaldab oomega-3 ja oomega-6 rasvhappeid, E-vitamiini ja antioksüdante. Kasulikke rasvhappeid ja E-vitamiini saab eelkõige kalast, pähklitest ja avokaadost, antioksüdantide rikkad on näiteks roheline tee ning erinevad puu- ja köögiviljad. Meie välimus on vägagi palju seotud toitumisega ning see reedab, kas meie toiduvalikud on tervislikud või mitte. Seega, kui inimene ei taha enneaegselt vana välja näha, peaks ta mõtlema, kas tema menüüs leidub neid toiduaineid, mis tagavad ilusa ja noore välimuse säilimise.

Kokkuvõttes võib öelda, et tervislikust toitumisest sõltub meie elus ääretult palju. Tervislik toitumine mõjutab:

  1. eluiga
  2. vaimset tervist
  3. füüsilist võimekust
  4. keskendumisvõimet ja produktiivsust
  5. välimust

Seega, kui me tahame elada kaua, teha trenni, saavutada tööalast edu, olla ilusad, rõõmsad ja õnnelikud, siis üks kindlamaid viise selle saavutamiseks on tervislik toitumine. Sellesse tasub investeerida!

Allikas: Fitlap blogi