Aitab rämpstoidust: käes on viimane aeg oma laps õigesti sööma õpetada!

 (5)
Burks
BurksFoto: Ilmar Saabas

Kuidas küll õpetada last sööma maitsvat ja tervislikku toitu, kui maailmas on krõpsud, magusad gaseeritud joogid ja kiirtoit? Tegelikult ei ole kunagi hilja õpetada talle õiget suhtumist tervislikesse eluviisidesse. Peamine — peab olema tegevusplaan, et seda siis järgida.

Kas maitsev või kasulik?

Alustuseks tuleb mõista, et kui palju sa ka ei püüaks, ei õnnestu sul niikuinii last täielikult kiirtoidust, kaloririkastest šokolaadikommidest ja friikartulitest eemal hoida. Kõik lapsed läbivad nii või teisiti selliste toitude harrastamise perioodi. Kui kindlalt see kõik neisse aga juurdub, sõltub juba kindlasti lapsevanematest. Teadlik toitumisharjumuste kujundamine mahub 6 — 10 eluaasta sisse. Selles vanuses lapsed teavad, mis on „maitsev“ ja „mittemaitsev“. Neil kujunevad isiklikud arvamused selles suhtes ning nad saavad öelda, milline toit neile maitseb. Ent armastus hamburgerite vastu ei peaks esile kutsuma paanikat ning sellepärast pole vaja võsukest ka taskurahast ilma jätta. Dietoloogid ja gastroenteroloogid kinnitavad üksmeelselt, et kui lapse igapäevane toiduratsioon koosneb 75% ulatuses kasulikest toitudest, siis ei ole põhjust muretsemiseks.

Ära hirmuta

Keelatud vili on teatavasti magus ning pidevad kinnitused kiirtoidu kahjulikkusest vaid suurendavad lapse huvi ebatervisliku toidu vastu. Mida enam sa pöörad tähelepanu toitumisprobleemidele, seda suurem on võimalus, et laps hakkab lihtsalt varjama sinu eest oma gastronoomilisi eelistusi. Seega: vähem sõnu, rohkem tegusid.

Seotud lood:

Loominguline lähenemine

Seleta lapsele, et õun on hulga kasulikum šokolaadikommist. Ära lasku seejuures dietoloogilistesse üksikasjadesse, samuti ära kasuta sõna „peab“. Reeglina käituvad lapsed just vastupidi. Selle asemel, et rääkida puuviljades leiduvatest vitamiinidest, ütle parem, et apelsin teeb reipaks, banaan kustutab kiiresti nälja ning annab jõudu jne.

Mine kompromissile

Jah, sina tead täpselt, et hamburgerid on tee rasvumisele ning gaseeritud joogid — gastriidile. Ent paar korda kuus võiks lapsele ikkagi säärast toitu lubada. Midagi hullu sellest ei juhtu. Lõppude lõpuks lubad sa ka ise endale vahel midagi liigset. Võid ju ka lapsele seltsi pakkuda. Kui aga sind sinu veendumused ei luba, suhtu tema soovidesse rahulikult. Vähem keelde — vähem kiusatusi.

Kasuta fantaasiat

Lastes on koos imekspandaval moel kaks, esmapilgul vastandlikku asja. Konservatism toidu suhtes ja huvi kõige uue vastu. Kui laps keeldub kategooriliselt hautatud suvikõrvitsast, ent suhtub hästi pannkookidesse, paku talle pannkooke sellesama suvikõrvitsaga. Igav kohupiim muutub kergesti isuäratavaks sõrnikuks moosi või õuntega, vihatud piimast saab mõnus banaanikokteil. Jah, kui tahad arendada lapses õigeid toitumisharjumusi, tuleb õppida hästi ja mitmekesiselt toitu valmistama. Tulemus on pingutusi väärt.

Toit ja suhtlemine

Tavaliselt üritavad lapsed kiiresti süüa ning kaduda siis laua tagant. Või eelistavad süüa hoopiski teleri või arvuti ees. Sellisel juhul ei ole ka tervislikust toidust kasu ning mis peamine — nad suhtuvad endiselt söömisse kui igavasse toimingusse. Sinu ülesanne on lapsele näidata, et söök võib olla tõeline nauding, kusjuures mitte ainult gastronoomiline. Muuda lõunad, hommiku- ja õhtusöögid kogu pere jaoks meeldivateks rituaalideks ja olgu kogu teie tähelepanu suunatud üksteisele. Suhtlemine on samasugune nauding kui söömine!

Pehme lähenemisviis

Ära tee söögist kultust. Ära vahi iga viie minuti järel lapse taldrikusse ega sunni teda takka. Las sööb talle endale mugavas tempos. Ära käsi kogu portsjonit ära süüa. „Tühjade taldrikute reegel“ on tulnud karmidest aegadest, nüüd aga pole selleks õnneks vajadust. Püüa , et sa ei sunni lapsele peale oma maitseid. Lapsed pole kohustatud sööma seda, mis neile ei meeldi. Võimalusel paku lapsele paar varianti, ja seda enne, kui alustad toidu valmistamisega. Puhkepäevadel on ju võimalik koos läbi arutada ja koostada menüü järgnevaks nädalaks.

Tähtsad pisiasjad

Kastmed, maitseained, maitseroheline, riivitud juust ja teised kasulikud „maitse tugevdajad“ saavad sinu esimesteks abilisteks loomaks lapsele tervisliku toidu harjumusi. Keedetud lillkapsas on palju maitsvam, kui puistad peale riivjuustu, samas selle kasulikkus ei vähene.

Teeme koos süüa

Isegi kõige agressiivsemale noorukile pakub huvi loominguline protsess. Toidu valmistamine pole siin erand. Küpsetage koos kooki või saia. Ära riidle mahapuistatud jahu ja muu segaduse pärast. Tasapisi hakkab laps tundma uhkust oma uute oskuste üle ning armastama toite, mida ise valmistab.

Koolitoit

Paljud lapsed ei taha koolis lõunat süüa ning peletavad nälga näiteks šokolaadiga. Lahenduseks võiks olla kodust kaasa võetud eine. Jah, teismeline võib-olla hakkab pelgama teiste naeru. Ent talle võiks seletada, et seisukoht: „mina hoolitsen oma tervise eest“ väärib austust. Ning kui veel pakkuda klassikaaslasetele kaasavõetut, saavad isegi kõige suuremad irvitajad erinevusest aru. Maitsvalt valmistatud kodused eined aitavad lapsel mitte üksnes oma tervise eest hoolt kanda, vaid tõstavad ka tema autoriteeti kaaslaste silmis.

Parim eeskuju

Mitte mingid võtted ei mõju, kui laps näeb vanemaid endid lõunasöögi asemel võileibu söömas. Ei saa lastelt nõuda seda, mida ise ei tee. Lapsed söövad meelsasti „õiget“ toitu, kui kogu pere suhtub sellesse kui enesestmõistetavasse.

Näljatunnet tekitab aktiivsus ja füüsiline koormus. Kui enne perekondlikku õhtusööki minna koos jalutuskäigule, siis on meeldiv pärast seda näha laual salateid. Ainus viis last õigesti kasvatada on teha asju temaga koos ning seda suure rõõmuga.

Varasest lapsepõlvest

Kui vanemad kulutavad tunde selleks, et meelitada last sööma, lahutavad söögi ajal tema meelt või siis toidavad vägisi, siis on mõttetu oodata, et hiljem ilmuvad tal ka õiged toitumisharjumused. On oluline, et laps saaks juba varakult aru, et toit lisab loomulikul moel organismile energiat.