Yale’i ülikoolis läbi viidud uuringus vaadeldi 46 katsealuse reageeringut kahele piimakokteilile, mida katsealustel juua paluti. Testijad väitsid, et kaks jooki erinevad koostisainete poolest: esimest kirjeldati kui kõrge rasvasisaldusega kokteili, mis oma 620 kaloriga on ”magus kiusatus”. Teist kokteili iseloomustas madal rasvaprotsent, 140 kalorit ning seda reklaamiti kui ”süümepiinadeta rahuldust,” kuigi tegelikult olid mõlemad kokteilid identsed.

Katsealused proovisid mõlemaid kokteile, kuid proovikordade vahele jäeti otsese võrdlusmomendi välistamiseks nädal. Kumbki kokteil sisaldas tegelikkuses 380 kalorit.

Katsealuste vereproovid näitasid, et greliini (see on hormoon, mille tase tõuseb nälja- ja langeb täiskõhutunde mõjul) tase langes järsult, kui katsealused uskusid end joovat tõelist kaloripommi. Juues aga ”tervislikuks” kuulutatud jooki, jäi katsealuste greliini tase stabiilseks, mis tähendas, et pärast kokteili joomist ei saatnud nende organism täiskõhutunde signaali. Saadud tulemused annavad võimaliku vihje, miks dieedid on tihti määratud läbi kukkuma: kui me teame end söövat toitu, mille kalorisisaldus on madal, siis takistab meie psüühika täiskõhutundel tekkimast.

See paneb ka mitmed tootjad küsimuse ette: sildistades tervisliku toidu selle õige nime järgi, varitseb oht potentsiaalsed ostjad eemale peletada. Kuidas öelda tarbijale võõritusefekti tekitamata, et toode sisaldab vähem kaloreid? Selles valguses on ehk tootjate komme pakendeid üha väiksemaks teha isegi õigustatud.

Allikas: healthland.time.com