Paljud inimesed söövad televiisorit vaadates, autot juhtides, töö kõrvalt. Ning paljud söövad liiga kiiresti, neil pole aega tähelegi panna, mida omale suhu pistavad, kirjutab amihungry.com.

Kuna aju suudab keskenduda vaid ühele asjale korraga, ei suuda ta registreerida ka täiskõhutunde tekkimist ning nii süües on oht ülesöömisele ning sa ei naudi toitu, seepärast sööd rohkem, kui keha tegelikult vajab.

Söömine on loomulik, tervislik ning nauditav tegevus, et rahuldada meie energiavajadust ning vältida näljatunnet. Lisaks sellele, mida süüa, on oluline ka, kuidas süüa. Kui valid teadliku toitumise, pöörates toidule ja söömisele kogu oma tähelepanu, pakub see sulle rahulolutunnet ja naudingut, mida sa teadmatu liigsöömisega ei saavuta.

Teadlik toitumine võimaldab sul tunda füüsilist rahulolu ning tajuda ära täiskõhutunde. Teadlikult toitudes saabub täiskõhutunne väiksema toidukogusega. Kui õpid teadlikult toituma ja saad teada, mille söömist sa tõesti naudid ning mida su keha vajab, siis paneb see aluse eluaegsele tervislikule kehakaalule.

Lihtsad sammud teel teadliku toitumiseni - proovi neid, et aidata tõlgendada oma keha signaale ning tõesti nautida söödavat toitu:

Enne sööma hakkamist tunneta, kas oled tõesti näljane. Kui sa ei ole näljane, on sul raske söömisele keskenduda. Lisaks, kui vajadus ei tule näljast, ei saa söömine seda vajadust ka rahuldada.

Ära oota, kuni nälg hakkab silmanägemist võtma. Üks söömise reeglitest on mitte kannatada, kuni nälg hakkab talumatuks muutuma, sest kui oled liiga näljane, on raske ülesöömist vältida.

Otsusta, kui tugevat täiskõhutunnet söömise lõpetades soovid tunda. Kui alustad söömist vajadusega end paremini tunda kui enne sööma hakkamist, on vähe tõenäoline, et sööd, kuni taldrik on tühi, vaid kuni kõht on piisavalt täis.

Vali toit, mis annab midagi nii su kehale kui ka hingele. Rahulolu tuleb toidu maitse nautimisest, ilma süütundeta. Kui tunned mingit toitu süües süütunnet, põhjustab see tõenäoliselt just ülesöömist, mitte vähem söömist.

Söö ilma segavate faktoriteta. Kui teed söömise ajal midagi muud, näiteks vaatad televiisorit, sõidad autoga, räägid telefoniga, ei pööra sa tegelikult millelegi täit tähelepanu ning seepärast võid küll kõhu täis saada, kuid toit ei tekita sinus rahulolu.

Söö istudes. Vali omale kodus ja tööl üks või kaks kohta, mida kasutatakse vaid söömiseks ning söö vaid seal. Ära näiteks söö seistes kraanikausi kõrval või voodis.

Hinga enne sööma asumist paar korda sügavalt sisse ning keskendu söömisele. See aitab sul aega maha võtta ning kogu tähelepanu söömisele suunata.

Hinda toidu lõhna ja välimust. Pane tähele värvust, koostist, lõhna ning kujuta endale ette selle maitset.

Tunneta, milline toit näib kõige isuäratavam ning alusta sellest. Kui hoiad kõige paremad palad viimaseks, on oht, et sööd neid isegi siis, kui kõht on tegelikult täis.

Toitu süües naudi seda, proovides tunnetada kõiki selle maitseid ja lõhnu.

Kui sa ei naudi taldrikul olevat toitu, võta võimaluse korral selle asemel midagi muud. Kui sööd toitu, mida sa ei naudi, ei rahulda see su tundeid, mida toit peaks tekitama.

Tee söömise keskel vähemalt kaheminutiline paus. Seejärel suudad hinnata, kui palju toitu veel sööd, et tunneksid end rahulolevana.

Kui tunned, et kõht on täis, kuigi taldrikul on veel toitu, tõsta taldrik enda eest ära või pane laualt ära. Tuleta endale meelde, et sööd jälle siis, kui tunned end näljasena.

Tunneta, kuidas end pärast söömise lõpetamist tunned. Kui sööd liiga palju, ära süüdista ennast. Selle asemel jäta meelde, kuidas end üle süües nii füüsiliselt kui ka vaimselt tunned ning tee plaan, kuidas järgmisel korral süües seda tunnet vältida.

Kui oled kogenud teadliku söömise naudingut, hakkad hindama seda ka teiste tegevuste juures. Hetkes elamine ning asjade tunnetamine suurendab sinu naudingut ning väärtustamist kõiges, mida teed.