Veresuhkrutase tähendab glükoosisisaldust veres. “Glükoosi on organismile eluliselt vaja, sest see on rakkude toit. Mitte ainult suhkur, mida toosist joogi või toidu sisse paneme, vaid glükoos tuleb ka teistest süsivesikutest, mis seedetrakti kaudu verre imenduvad,” selgitab dr Marju Past. “Süsivesikuid sisaldavad kõik teraviljatooted, ka meie igapäevane leib-sai ja makaronid, samuti näiteks riis ja kartul. Süsivesikuid saame veel puuviljadest ja marjadest, mis sisaldavad fruktoosi ehk puuviljasuhkrut, ja muidugi nendest tehtud mahladest.”

Juurviljad pakuvad süsivesikuid napilt, piimast ja piimatoodetest saame vähesel määral laktoosi ehk piimasuhkrut.

Kodutohtri maikuu teemad
* Innustav nõustaja ja treener Kati Orgu

* Kas suhkur on valge surm?

* Mõnusat und öökullidele

* Testi: milline magaja oled

* Kas nääklemine teeb lapsed tugevamaks?

* 9 müüti migreenist

* Purusta dieetide nõiaring

* Väsinud jalgadele lohutavat leebust

* Armastajad või sõbrad?

* Kõht on isand, sina tema sulane
Puudust haruharva

Sageli muretseme mõne aine puuduse pärast organismis. Kas võib tekkida vaegus ka suhkrust, kui me seda söögile-joogile lusikaga juurde ei pane?

“Tervel inimesel tavaliselt suhkruvaegust karta ei ole, sest rakud saavad vajaliku koguse glükoosi kätte mitmekesisest toidust,” ütleb endokrinoloog. “Kui suhkur on verest mingil põhjusel ära kulunud, näiteks suure kehalise koormuse tõttu, tuleb appi maksas ja lihastes glükogeenina olev varusuhkur, mis kogu mehhanismi tasakaalustab.”

Tohter möönab siiski, et vahetevahel võib suhkruvaegus tulla ka tervetel inimestel, näiteks rasedatel, kellel on tekkinud suhkru ainevahetuse häired. Siis võib välja kujuneda ka rasedusaegne diabeet. “Sel juhul peab dieeti pidama. Rasedale on nõuanded küll natuke teistsugused, aga sinna kuulub kindlasti normaalne söök, aeg-ajalt ka mõni maiustus.”

Veel toob dr Past näiteks maratonijooksjate pikaajalise pingutuse, kui vahepeal vajalikke jõujooke ei jooda. “Siis saab suhkur ka lihastest otsa ja seda pole kuskilt juurde tulemas — tervel inimesel langeb veresuhkur liiga madalale ikka väga ekstreemsetes olukordades.”

Kus on parajuse piir?

“Suhkrut, mida lusikaga juurde paneme, võiks olla üsna vähe,” toonitab dr Past. “Aga see ei tähenda, et me ei peaks üldse suhkrut lisama, nagu oleks see keelatud. Rahva seas on ammusest ajast levinud arvamus, et suhkur on valge surm, ja sellega seoses kujutatakse endale ette igasuguseid koledaid asju. Tegelikult on suhkrut organismile vaja, kuid sellega tuleb piiri pidada.”

Seda piiri on väga raske tõmmata ja veel raskem pidada. Uute toitumissoovituste järgi on mõistlik lisada söögile-joogile kuni kaheksa teelusikatäit suhkrut päevas. Ent see pole hoopiski kohustus — ellu jääme kenasti ka siis, kui paneme ainult hommikukohvi sisse paar teelusikatäit või sedagi mitte.

Mis on madala veresuhkru märgid? Kui palju magusat võib terve inimene süüa ja millist magustajat eelistada? Kas ja millisest vanusest peaks laskma oma veresuhkrut korrapäraselt mõõta? Nendele ja teistelegi küsimustele leiad vastused maikuu Kodutohtri numbrist.