Avastus: kaltsium teeb saledaks!

 (23)
Avastus: kaltsium teeb saledaks!
Foto: Ilmar Saabas

Kaltsiumi hulga suurendamine toidus aitab kaalust alla võtta, kinnitavad teadlased. See kehtib nende inimeste puhul, kelle toitumisharjumused jätavad toidu liialt kaltsiumivaeseks.

Briti toitumisteadlased tegid lihtsa katse. Nad valisid katsesse ülekaalulised naised, kes said päevas keskmiselt vähem kui 600 mg kaltsiumi. Päevanorm on aga 1000 mg. Katses paluti naistel iga päev lisaks madala kalorsusega toidule võtta veel kaks tabletti. Osa naisi sai 1200 mg kaltsiumi, teised aga platseebot. Need naised, kes said 1200 mg kaltsiumi päevas lisaks, kaotasid kõhnumisprogrammi jooksul kuus kilo, platseebosööjad vaid ühe kilo.

Hüpotees, miks kaltsium kaalukaotust mõjutab, on lihtne. Aju saab signaali, et kaltsiumi on toidus vähe. Keha kompenseerib selle puuduse suurema söögiisuga. Mis on loomulikult eesmärgist - kõhnumisest - hoopis eemale viiv soov. Teadlased ütlevad, et kaltsiumi piisava taseme saavutamine on nüüdsest igasuguse kaalualandamise oluline osa.

Neil naistel, kes said toiduga vähe kaltsiumi, oli ka suurem keha rasvaprotsent, laiem vöökoht, kõrgem halva kolesterooli tase kui neil, kes said kaltsiumi rohkem.

Teine uurimus näitas, et mida rohkem inimesed piimatoodete tarbimist vähendasid, seda lihtsam oli lisakilode tulek ja suurem rasvumise oht. 2007. aastal tõestati aga otsene seos südameveresoonkonna haiguste riski ja saadava kaltsiumikoguse vahel.

99 protsenti inimese kehas olevast kaltsiumist paikneb luudes ja hammastes. Kuid ülejäänud ühe protsendi ülesanded pole vähema tähtsusega. See üks protsent tegeleb vere hüübimisega, lihastööga, osaleb ensüümide töös, rääkimata koostööst D-vitamiiniga. Kaltsiumi imendumist soodustavad happeline keskkond, vitamiinid D, C, A, magneesium, fosfor, mangaan, küllastamata rasvhapped, raud.

Paljudes toiduainetes on kaltsiumi küllaldaselt, kuid seda ei õnnestu sealt hästi kätte saada. Põhiline osa, umbes 80% kaltsiumist tuleb erinevatest piimatoodetest. Piimatoodetest on kaltsium hästi omastatav. Teisel kohal on kala, eriti väikeste luudega kalad.

Taimedest saab kaltsiumi kätte sojast, petersellist, mädarõikast, tillist, kapsast. Osa taimi peaks aga kehvemate neerudega inimese ettevaatlikuks tegema - need on rabarber ja spinat. Neis on oksaalhapet, mis kipub näiteks magneesiumi vähesuse puhul kaltsiumi organismis valesti paigutama ehk ladestama neeru- ja sapikividena. Magneesium väldib ka liigse kaltsiumi ladestumist lihastes, sh südamelihases.

Kui pikemat aega keha piisavalt kaltsiumi ei saa, siis annavad sellest märku liigeste valulisus, krambid, jalalihaste jõu nõrgenemine, unetus, luuhõrenemisest rääkimata. Kaltsiumi viib välja rohke kohvijoomine (üle nelja tassi päevas) - seepärast on hea kohvi piimaga juua. Kaltsium ei pääse hästi organismi, kui tarvitatakse aspiriini, hormonaalseid ravimeid.

Raske füüsiline töö, stress, depressioon suurendavad toiduga saadava kaltsiumi vajadust, nagu ka rasedus, rinnaga toitmine ja menopaus. Lastel on kaltsiumi rohkesti vaja luude kasvatamiseks. Mõõdukast kaltsiumi lisamisest päevamenüüsse võib abi olla reumatismi, jalalihaste krampide, valutavate luude-liigeste, igemete veritsuse, unetuse ja vinnide puhul. Üle soovitatud annuste pole seda võtta vaja, sest see võib kaasa tuua tõsiseid terviseprobleeme.