Eesti veganid: paljud lääneriigid on veganluse heaks kiitnud, aga eestlased ei suuda seda teha
Vegan?
Tõenäoliselt on paljud Eesti inimesed sõnaga vegan mingil moel juba kokku puutunud. Kahtlemata tekitab sõna tähendus aga endiselt segadust. Kuna tänapäeval on peadpööritavalt rohkelt dieete ja meeletult palju eri arusaamu sellest, mida ja kuidas inimene sööma peaks, pole mõni ime, et asjad omavahel segamini lähevad.
Mis või kes see vegan siis ikkagi on? Lühidalt öeldes on vegan inimene, kes püüab vältida kõiki loomseid ja loomadel testitud tooteid. Vegan on täistaimetoitlane. See tähendab otsust mitte süüa liha-, muna- ja piimatooteid ning ka teisi loomseid saadusi nagu näiteks želatiin ja mesi. Lihatoodete alla kuulub kõigi elusolendite liha: imetajad, linnud, kalad ja muud veeloomad, molluskid jt. Teisisõnu ei söö vegan mitte midagi loomset.
Lisaks kindlatele toitumispõhimõtetele väldib vegan tooteid, mis sisaldavad loomseid komponente või on loomset päritolu: peamiselt nahk ja karusnahk, aga enamasti ka vill, siid ja mesilasvaha. Samuti ei osta vegan võimalusel loomseid aineid sisaldavat või loomadel testitud kosmeetikat ja kodukeemiat. Samuti ei toeta ega külasta vegan reeglina loomi ärakasutavaid meelelahutusasutusi nagu tsirkus, loomaaed, hobuste võidusõit, delfinaarium jms.
Mida vegan sööb?
Kuigi veganlust määratletakse tavaliselt selle kaudu, mida ei sööda, on märksa rohkem ikkagi neid toiduaineid, mida vegan sööb. Vegani toidulaud on väga mitmekesine ja toitev. Kui keegi kuuleb, et vegan on omal tahtel otsustanud mitte süüa ühtegi loomset saadust, küsitakse tihtilugu kõik ükshaaval üle, kuna peetakse uskumatuks, et sel juhul midagi söödavat üldse alles jääb.
„Kana ka ei söö?”, „Aga kala?”, „Juustu ja muna ju ikka sööd…?” Need ja teised sarnased küsimused on väga tavalised. Väikese mõtteharjutusena võib küsijal paluda ette kujutada ühte nädalat oma elus, kus ta tarbib ainult loomseid saadusi. See toidulaud jääks äärmiselt üksluiseks. Kõik, mida ta sel ajal ei söö, ongi vegani peatoidus:
TERAVILI JA TERAVILJATOOTED
leib, sai, sepik, kuklid
teraviljahelbed, -jahud, -kruubid, -tangud (nt nisu, kaer, oder, rukis, speltanisu)
tatar, hirss, riis, kinoa, amarant
küpsetised (pirukad, koogid, tordid, küpsised)
hommikuhelbed ja müslid
muud teraviljatooted (nt kaerapiim, kaerakiisel)
KAUNVILJAD JA KAUNVILJATOOTED
oad (nt aed-, põld-, hiid-, sojaoad, valged, mustad, punased oad)
läätsed (nt rohelised, punased, kollased, mustad)
herned (nt aed- ja kikerherned)
kaunviljatooted (nt sojatooted nagu tofu ehk sojakohupiim ning taimsed liha- ja piimatoodete sarnased tooted, hummus e kikerhernepasta)
KÖÖGIVILJAD JA KÖÖGIVILJATOOTED
porgand, kartul, maguskartul, peet, kaalikas, rõigas, maapirn, sellerijuur, kapsas, brokoli e spargelkapsas, kõrvits, lillkapsas, baklažaan, tomat, kurk, paprika, redis, seller, spargel, rukola, spinat jpt
köögiviljatooted (salat, vokk, supp, hautis)
PUUVILJAD, MARJAD JA NEIST TEHTUD TOOTED
puuviljad (nt õun, pirn, ploom, kirss, kreek, banaan, apelsin, mandariin, mango, melon, avokaado, virsik, aprikoos)
marjad (nt maasikas, vaarikas, mustikas, pohl, sõstar, tikker, murakas, viigimari, gojimari)
tooted puuviljadest ja marjadest (mahl, jook, hoidis, sorbett, marmelaad)
SEEMNED JA TOOTED SEEMNETEST
päevalille-, kõrvitsa-, seesami-, mooni-, lina-, kanepi-, chia-, piiniaseemned jpt
tooted seemnetest (nt tahhiiniehk seesamipasta)
PÄHKLID JA TOOTED PÄHKLITEST
nt sarapuu-, Kreeka, India, para-, pekaani-, makadaamia-, kookospähkel
mandlid ja martsipan (magus mandlimass)
maapähkel
pähklitooted (nt pähklivõi, kookoshelbed, kookospiim)
SEENED
nt kukeseen, puravik, riisikas, kitsemampel, šampinjon, austerservik, šiitake
Kõikidest nimetatud toiduainetest saab valmistada toite, millel on lõputu hulk variatsioone. Vegantoit võib olla nii toores kui ka kuumtöödeldud, see võib ollasalat, smuuti, supp, pasta, praad, pasteet, määre, kaste, kreem, küpsetis, ahjuroog, kook, tort, komm, šokolaadja veel väga-väga palju muud.
Mugavuse mõttes tehakse ka veganitele pool- ja valmistooteid. Nii on saadaval enamiku tuntud loomsete toodete maitset ja tekstuuri jäljendavad alternatiivtooted: taimne vorst, viiner, kotlet, juust, piim, jogurt, jäätis, majonees ja palju muud. Veganmäärdeid, -kastmeid ja -jooke tehakse enamasti pähklitest, seemnetest, kaun- või teraviljadest ning kotlette ja pihve köögi-, kaun- ja teraviljadest. Enamikku tuntud toitudest, näiteks makaronid juustuga, pikkpoiss, pannkoogid või kreemitort, saab lihtsasti valmistada ka vegantoiduainetest. Vegantoitude tegemine pole seejuures raskem või ajakulukam. Esialgu tuleb vaid end teemaga kurssi viia, retsepte otsida, olla avatud uutele maitsetele ja lihtsalt natuke harjutada.
Veganlusei sea piiranguid alkoholi, tubaka, kohvi ja muu taolise tarbimisele, kuigi paljud veganid arvestavad ka sellega, et enamiku veinide ja siidrite tootmises kasutatakse loomseid abiaineid ning et enamik tubakafirmadest teeb loomkatseid. Siiski on veganeid, kes on loobunud alkoholi- ja tubakatoodetest.
Vahel arvatakse ekslikult, et veganid ei anna oma lastele rinnapiima, sest see on loomne. Tegelikult pole imetamine mingil moel veganluse põhimõtetega vastuolus, sest rinnapiim on imikule asendamatu toit ning ema imetab oma last vabatahtlikult. Nii nagu lehmapiim on vasika toit, on emarinnapiim toit inimbeebile.
“Vegan. Hooliv ja maitsev elu” annab ülevaate veganlusest ehk täistaimetoitlusest kui looma-, keskkonna- ja inimsõbralikust mõtteviisist ja elustiilist. Raamatus on juttu loomaõiguslusest, inimeste toiduvaliku mõjust keskkonnale ja vegan-elustiiliga kaasnevatest elumuudatustest. Lugeja saab näpunäited, kuidas veganina ise erinevates olukordades toime tulla, aga ka näiteks ideid selle kohta, kuidas veganist sõpra või pereliiget võõrustada. Raamat sisaldab põhjalikku ülevaadet tervislikust tasakaalustatud taimsest toitumisest ning ahvatlevaid retsepte. Sõna antakse ka arstile ja toitumisspetsialistile ning lugeda saab inspireerivaid intervjuusid mitmete Eesti veganitega.
Retsept:
Baklažaanirullid (gluteenivaba)
1 keskmise suurusega baklažaan
100 g Kreeka pähkleid
peotäis värsket peterselli
peotäis värsket koriandrit
3 küüslauguküünt
1 sibul
soola ja pipart
veidi äädikat
taimeõli
Lõika baklažaan pikkupidi õhukesteks viiludeks ning riputa viiludele soola. Prae õlis pehmeks ning lase jahtuda. Valmista täidis: purusta köögikombainis Kreeka pähklid, petersell, koriander ning eraldi sibul ja küüslauk. Prae küüslauk ja sibul õlis ning lisa purustatud pähklid, kordiander ja petersell. Viimaks lisa maitseained, veidi äädikat ja sega hoolega. Laota veidi täidist igale baklažaaniviilule ning rulli need kokku. Sellest kogusest saab 6–7 rulli.
