EESTLASE TOIDULAUD LUUBI ALL | Igapäevaselt kontoris töötav müügijuht Ivika: minu suurim pahe on stressisöömine
Ivika, kuidas sa iseloomustaksid oma igapäevast toitumist? Kuivõrd järgid tasakaalustatud toitumise põhimõtteid?
Minu kõige tähtsam toidukord on hommikusöök. Enda meelest söön üpris tervislikult ja vaheldusrikkalt. Minu suurim pahe on stressisöömine ehk kui tööl on pingelisem periood, siis kipun näksima, et pingeid maandada. Võtan kasvõi juustuviilu külmikust või teen võileiva, panen kohvi sisse mett, söön pähkleid vms.
Toitumises üritan vältida nisujahu, sellest valmistatud tooteid ja suhkrustatud jooke. Hommikusöögiks on tavaliselt kas puder marjade ja munaga, muna-avokaado määre maisi- või riisigalettidega, nisuvaba täisteraleivaga võileivad. Lõunal ja õhtul toitun peamiselt lihast ja toorsalatist või juurviljadest. Õlina kasutan kookos-, argaania- ja oliiviõli ning taluvõid. Kontoripäevadel söön lõunaks suppi.
Kuna mu päevad on tegevusplaanilt väga erinevad, siis rutiiniväliselt võin süüa väga halvasti, ehk seda, mida kätte saab kuskilt teeäärsest kohvikust või tanklast. Mida rohkem mul on vaba aega, seda paremini ja tervislikumalt söön ja saadavate kalorite hulk on kontrolli all.
Toidukorrad on mul suhteliselt hilised. Väga palju ma kokkamisele aega kulutada ei saa, seega valmivad minu toidud kiirelt. Soola tarbin vähe ja tihti ei lisa seda üldse toidule.
Üritan süüa rauarikkaid asju nagu spinat, granaatõun, veiseliha, kuna mul on krooniline rauapuudus. Samuti proovin süüa piisavalt kiudaineid ja täisteratooteid. Suhkrustatud asju püüan tavamenüüs vältida, vajadusel asendan suhkru meega või ka banaaniga (nt pannkookides), kuid stressi korral kipun magusat sööma. Kindlam on magusat kodus mitte hoida. Ma üritan tarbida magustatud jooke ja –piimatooteid võimalikult harva.
Kas toidupäevikut pidada oli kerge või raske?
Ainus raske asi oli väljas söödud asju kirja panna, kodus ei olnud üldse raske, kuna olen harjunud igapäevaselt pakendilt kaloreid lugema ja mobiilirakendusse sisestama.
Milliseid üllatusi ise enda kohta avastasid — kas su toitumine erineb sellest, mis arvasid, et kuidas toitud?
Toitumispäeviku pidamise nädalale sattus mitu tähistamist, kus sai kooki söödud. Seega läks magusa doos kõvasti üle. Aga ei uskunud ise, et see nii kriitiline on, kuna muidu jälgin suhkru tarbimist.
Toidupäeviku pidamisel tuli ka välja, et enesele teadvustamata teeb sünnipäev restoranis ja sellele lisaks söödud šokolaad päeva peale kokku 3000 kcal.
Väga üllatav oli, et tarbin liiga vähe köögivilju, kuigi mu toidukorrad sisaldavad just valdavalt suures osas köögivilju ja salateid. Või oli mõeldud konkreetselt juurviljasid? Neid ma eriti ei tarbi.
Eeldasin, et uuringus hinnatakse ka toitumise mitmekesisust, mida tundub, et üldse ei hinnatud. Samuti, et tarbin liiga palju liha ja muna. Muna ma tarbin tõesti palju, mitu päeva nädalas 1-2 muna päevas. Isegi kaerahelbepudru sisse panen muna.
Kuna ma jälgin “kaloreid”, siis olen kursis ka suure rasvasisaldusega toidus. Samas ma ei tarbi enda meelest halbasid rasvasid, olen mõelnud, et kookosrasv, oliiviõli, avokaado, kala, liha jms on oluliselt tervislikum rasvaallikas, kui näiteks sõõrikuid süüa. Ja tean, et süsivesikute osakaal on madal, aga ma valdavalt söön teravilju ja teraviljatooteid vaid hommikul. Mulle lihtsalt ei meeldi, nii raske tunde tekitab, kui süüa liha ja teravilju ja teraviljatooteid koos. Kui viimaseid söön, siis pigem ilma lihata.
Kas ja mida sa oma toitumises muudad nüüd, kui oled oma analüüsi kätte saanud?
Soovitatud on muna ja liha vähendada. Peab mõtlema, kuidas seda teha. Muna saaks küll vähendada. Kindlasti saan vähendada ka magusa ja snäkkide tarbimist. Samas kui on mingi üritus, siis söön küll magusat, sest magus maitseb mulle tegelikult väga.
Toidupäeviku jälgimise nädalale sattus mitu üritust ja palju stressi. Mul oli varem reegel, et söön magusat ainult laupäeviti. See toimis päris hästi. Aga stressiga on väga suur magusaisu ja kui nina all on, siis ma ei suuda „ei“ öelda.
Muud ei muuda eriti midagi, sest teravilju, teraviljatooteid ja kartulit ma sööma ei hakka. Puuvilju ma võiks isu poolest süüa palju, aga samas on neis ka palju suhkrut, seega ma ise üritan vältida üle ühe puuvilja söömist. Pähklite ja seemnete söömist peaks ka suurendama, aga pähklite kalorisisaldus on väga suur, seega, kui tahta “kaloreid” jälgida, siis üle ühe peotäie (10-15 tk), neid menüüsse lülitada ei saa. Üldiselt ma neid ikka vahepalana söön, aga toitumisnädalal olid kodust otsas.
Rasva pean vähendama. Seda olen üritanud, aga kui süsivesikute osakaalu ei tõsta, siis rasv vist ei vähene, lisaks olen aru saanud, et low-fat-tooted on tegelikult pigem kahjulikud. Peaks siis tõenäoliselt praadimise asemel keetma asju, et praadimise arvelt rasv ära jätta. Vahepeal ma võid ei tarbinud, aga nüüd sooja röstleiva peale ikka tahaks panna natuke kas võid või oliiviõli. Ja sellest ma ei saa aru, kuidas ma köögivilju rohkem pean sööma, kui see on üks minu põhi toidukomponente. Liha ära jätta ja lihtsalt topelt köögivilja sisse süüa on päris raske. Isegi mu smuutid sisaldavad spinatit ja kurki.
Et tegelikult ma ei teagi, mis ma nüüd selle infoga peale hakkan.
Analüüs on teostatud toitumisprogrammiga NutriData ning võrdluseks kasutatud riiklikke toitumis- ja toidusoovitusi. Toitainete vajadusest ja allikatest saab lugeda täpsemalt toitumine.ee lehelt. Arvesse ei ole võetud toidulisanditest saadud vitamiine-mineraalaineid.