Evelin Ilves: Eesti tarbijat iseloomustab ükskõiksus

 (67)
Evelin Ilves: Eesti tarbijat iseloomustab ükskõiksus
Foto: Ilmar Saabas

"Kui turustatakse, siis järelikult on ka ostjaid,” konstateerib Evelin Ilves karmilt, viidates Naistekas ilmunud artiklile “Rahvas sööb, mida kätte saab!” Ilvese mure tervislikuma toidu nimel on siiski sedavõrd tõsine, et ta seletab isiklike näidete najal, miks peab teadlik ja hooliv tarbija oma ükskõiksusest loobuma.

“Kui me otsustame ainult hinna järgi ja valime kõige odavama, siis ei olegi võimalik tervislikult toituda,” usub Evelin ja tõdeb Vikerraadio keskööprogrammis (eetris 12.11 kl 23.50, kordus 13.11. kl 14.05) antud intervjuus, et asi on tarbija teadlikkuses.

Tartu Ülikooli tehtud uuringute andmeil iseloomustab Eesti tarbijat veel sageli ükskõiksus, sest oluline on vaid hind. Tõsi, uurimusi on jätkatud ja viimase paari aasta jooksul on see suund muutunud ning tarbijale on oluliseks muutunud nii toodete päritolumaa kui ka sisaldus.

Kuid on ju nii lihtne ja ahvatlev osta poest pakk viinereid ja keeta mõned makaronid kõrvale. Kevadel tunnustas Evelin Ilves parima toiduaine tiitliga teiste hulgas ka Jussi grillviinerit, ent milline on perekond Ilvese suhe selle toiduga.

“Viinereid me ei söö ja tütrele eraldi menüüd ei valmista,” on Ilves resoluutne. “Ainus vorst, mida sööme, on enda tehtud. Just meenus, et mul on praegugi üks jupp soolt kodus soolas,” naerab naine Vikerraadio Keskööprogrammis antud intervjuus ja lisab, et jõululaual on nende peres alati vaid omatehtud vorstid.

Kuid miks suhtub Evelin Ilves meie vorstitoodetesse nii resoluutselt? Evelin toob vastuse asemel kaks näidet.

“Kuulsin sõpradelt, et kaubanduses müüdavate sültide maitse on viimasel ajal muutunud. Lähemalt uurides selgus, et poodides ei ole enam võimalik osta sülti, millele ei oleks lisatud maitsetugevdajat. Või teine näide: ostsin hiljuti paki verivorste ja pakkusin perele ka. Tütar keeldus kategooriliselt, ise sõin ja pärast jõin kolm liitrit vett,” seletab naine oma kogemust.

Evelini sõnul võivad täiskasvanud enesega veel sedasi katsetada, kui laste tervist tuleb igal juhul säästa. “Mõelge, kui te panete lapsele praeguse lemmikvorsti viilu leiva peale, siis see ongi igapäevane tarbimine,” räägib naine, kes on mitmel korral teema ka kohalike lihatootjatega jutuks võtnud.

Kõige sagedamini esineb meie vorstitoodetes ainesosa E621* ehk naatriumvesinikglutamaat. “Ma ei ole kohanud veel ühtegi meditsiiniharidusega inimest, kes ütleks, et see ei ole kahjulik ja seda võib lastele anda. Muidugi on seal olemas minimaalsed kogused — kuid alati on öeldud, et lastele ei soovitata seda anda,” teab naine.

Evelini paneb muretsema ka toodete markeerimine. “Eesti seadused lubavad välja tuua vaid n-ö üldise märke nagu maitseainesegud. Kuid enamikus neist segudest on maitsetugevdajad sees. Tõsi, mõned segud on tehtud ka ilma tugevdajata — see aga kajastub kohe hinnas,” räägib Ilves. “Teised maitseainesegud võimaldavad kasutada odavamat toorainet, neil toodetel on ka madalam hind. Kuid kannatavad ju lapsed. Ent laste tervisesse tuleb väga tõsiselt suhtuda.”

Evelin Ilvese kindel nõudmine kõlab aga nii: markeerimine tuleks standardiseerida ja teha lihtsaks ning loetavaks kõigile ostjatele.

Kas see on vaid aja küsimus?

___________________
*) E621  Kasutusala: Lihatoidud, valmistoidud, lihaleeme- puljongikuubikud, salatikastmed, kuivkastmed, maitsesegud.
Omadused: Lõhna- ja maitsetugevdaja.
Kõrvalmõjud: Hiina restorani sündroom: südamepekslemine, peavalu, pearinglus, näo punetus, lihas- ja liigesvalud, migreenilaadsed peavalud. Riskirühma kuuluvad allergikud, astmaatikud, peavalu põdevad inimesed ja lapsed. Imikute ja väikelaste toitudes keelatud. Ei tohi anda alla 12-nädalastele lastele.