Habraste idude võimas vägi! Miks neid süüa ja kuidas ise kodus edukalt idandada?


Valmis idandid tõstke purgiga mõneks tunniks valguse kätte, et nad roheliseks muutuksid.
Valmis idandid tõstke purgiga mõneks tunniks valguse kätte, et nad roheliseks muutuksid.Foto: Sven Arbet

Täisteraleib, kliid, idandid on nagu organismi korstnapühkijad. Sisaldavad palju kiud- ja mineraalaineid, vitamiine, ensüüme ja tänu sellele puhastavad soolestikku, organismi tervikuna ja aitavad ära hoida haigusi.

Õigusega kurdavad tervishoiutöötajad, et meie rahva, eriti noorte tervis on alla käinud, moes on ju olla tikksale. Tikksaledusele püüdlemine toob kaasa palju probleeme, kui seda ei osata õige toitumisega saavutada. Veel enam: saledus saavutatakse tihti nälgimisega. Kuid kas on piisavalt jagatud õpetusi nii noortele kui ka vanematele inimestele õigeks toitumiseks, et püsida normaalkaalus ja tunda end energilisena? Ikka kõlavad hüüdlaused tervislikuks toitumiseks, kuid puudub konkreetne õpetus eri vanusegruppidele ja vastavalt isikupärale.

Samas pakub kaubandus kõike ahvatlevat valmiskujul ja tahab meid unustama panna igapäevast isikupärast toidu valmistamist kodus. Milline on meie hommikusöök? Ikka neelatakse kiiruga hommikul tass või kaks kohvi, kõrvale peenjahust saiake, mis annab tühje kaloreid.

Üks oluline organismi abistaja on täisteratoit, kuid selleni jõuame ikka üksnes koduse toidu valmistamise kaudu.

Aastaajad dikteerivad paljuski toitumise. Nõnda nõuab karm talv tugevamaid toite, peame sööma liha ja lihasaadusi, piima ja piimasaadusi, veidi rohkem rasvasemaid toite ja see jätab kindlasti omad negatiivsed jäljed st organism koormatakse üle raskesti omastatavate toiduainetega.

Seotud lood:

Tugev loomne valguline toit tõstab aja jooksul mao happesust, tekitades mitmesuguseid tüsistusi. Valgulised laguproduktid sadenevad soolestiku käärudes, põhjustades roiskumist ja mürkainete teket ning nihutavad paigast normaalse ainevahetuse. See kõik võib olla paratamatu talvperioodil, kuid samas tuleb leida lahendeid eelpool öeldud ohtude kõrvaldamiseks.

Täisteratooted, idandid teradest on üks lahenditest organismi tugevdamisel. Oluline on teada, et idandid annavad meile eluenergiat, on organismile hästi omastatavad ning samal ajal hoiavad inimese normaalkaalus.

Idandamine

Täisteral, kui eeskätt kiudaine allikal, on väga suur tähtsus me organismis. Kiudained on need, mis aitavad seedimist parandada, kiirendada toidu seedivust ja liikumist soolestikus, toovad organismist välja liigse kolesterooli, puhastavad organismi jääkainetest. Kui veel tera- ja kaunvilja seemneid idandada, saame veelgi meile energiat andva toiduaine, mis annab hulganisti uusi vitamiine ja ensüüme organismi turgutamiseks.

Kaasajal on idandid jõudnud ka müügilettidele, kuid alati ei õnnestu neid saada värskena ja nad on hinnalt kallid. Parimad idandid saame ikka oma kodus valmistades ja pole üldse keerukas ega töömahukas. Klaaspurki idanema pandud nisuterad või mõned muud seemned annavad vitamiinivaesel ajal uskumatut jõudu. Tillukesest terast tärkav habras idu on tulvil elujõudu ja energiat, täiuslikus kontsentratsioonis vitamiine ja mineraalaineid. Valmis idandid seisavad külmkapis mitu päeva, on huvitava maitsega ja nende oskuslikul kasutamisel saab huvitavaid erinevaid toite.

Kui palju idandeid süüa?

Kogus sõltub täielikult inimese vajadusest. Keskmine vajadus oleks 2 spl päevas. Esialgu on huvitav idandeid niisama süüa iseseisvana, kuid hiljem võib tekkida tüdimus ja tuleks mõelda, kuidas huvitavamalt serveerida ning millistele toitudele lisada (salatites, võileiva kastetes, müslis, vormiroogades, suppides, hautistes, makaroni- ja munaroogades, pagaritoodetes hakitult jm).

Soojades toitudes kasutamiseks soovitan lisada need alles roa valmimise lõpus. Kui kasutate magustoitudes, näiteks kohupiimakreemis või tarrendis, siis kasutage ainult ilma seemneteta idusid. Idandatud vilja ja näiteks lutserni, rohelisi läätsi ning mungi võib süüa toorelt. Peale mungaubade tuleb kõik teised oad enne söömist kergelt keeta. Idandatud soja-, aed-, põld- ja teisi ube ning läätsi (peale roheliste) tuleb enne söömist keeta 5 minutit.

Kuigi esialgu organism ei taha harjuda idanditega, tuleks vastu pidada vähemalt 3 nädalat, et võita endale tervist. Nii on praegu paras aeg varustada end seemnetega, mida leiate talupidajate müügipunktidest, loodustarvete- või mesinduskauplustest. Ei pea sugugi sööma 3 nädalat nisuidandeid, vaid vahelduseks kindlasti rukki-, kaera-, tatra- ja teiste teraviljade seemneid, aga ka kõrvitsa- ja kaunviljade seemneid. Kindlasti peab tegema paaripäevaseid vahepause, et organism saaks puhastuda ja puhata.

Idandamise imeline biokeemia

Teraviljas, kaunvilja-, päevalille- ja kõrvitsaseemnetes toimuvad idanemise esimestel päevadel biokeemilised protsessid. Tekib juurde asendamatuid amiinohappeid (mida peab saama toiduga) ja küllastamata rasvhappeid (taimsed, vedelad), suureneb fosfori- ja raua sisaldus, toimub E- ja B-rühma vitamiinide hulga suurenemine. Idandites on ka D ja K vitamiini ning mineraalaineid: kaaliumi, magneesiumi, kaltsiumi, naatriumi, tsinki, koobaltit, väävlit, räni, alumiiniumi jt. Kui valges nisujahus on E vitamiini 0,32 mg, siis nisuidudes on 26 mg, kaaliumi vastavalt 150 mg ja 1060 mg, magneesiumi 21 mg ja 290 mg. Juba need arvud räägivad idandite suurest toiteväärtusest!

Valkained lõhustuvad ja muutuvad. Näiteks nisu idanemisel suureneb lüsiini (asendamatu aminohape, eriti oluline koolieas lastel) hulk. Oad ja teisedki seemned sisaldavad suurima võimaliku hulga vitamiini C 72tunnise idanemise järel ja siis tuleks teda selle vitamiini saamise eesmärgil kohe süüa. Pärast seda hakkab idu kulutama C vitamiini oma tarbeks.

Kõrge toiteväärtus tulenebki vitamiinide, ensüümide, mineraalainete, kiudainete ning teiste bioloogiliselt tähtsate toimeainete ideaalsest kooslusest idus. Vitamiinid säilivad pärast külmkapis hoidmist ja kerget kuumutamist, viimasel juhul hävivad küll ensüümid (säilivad kuumutamisel kuni 60 kraadini). Oad muutuvad peale idandite teket kergelt seeditavaks.

Et idandite näol on tegu tugevate bioloogiliselt tähtsate toimeainetega, siis ongi neid vaja mõõdukalt kasutada ja pidada väikseid vaheaegu. Idandatud seemned ja oad on heamaitseline toortoit, mida igaüks saab toatingimustes kasvatada. Süüa tulekski 72 tunni vanuseid idusid, mil nad on toitainetelt rikkaimad.

Mida idandamiseks vaja?

Kõigepealt on vaja varuda teri, seemneid ja ube. Seejärel:

  • võtke 0,5 l klaaspurk, tükk marlit, tülli või sääsevõrku, kummirõngast võrgu kinnitamiseks, kvaliteetset vett;
  • puhastage seemned või oad, sorteerige välja katkised ja mustaks tõmbunud (võivad idanemisel hallitama minna), peske hoolikalt;
  • pange ligunema 6-12 tunniks, suurte ubade puhul isegi 18 tunniks, 100 g seemnete kohta võtke 2 kl vett, võib rohkem;
  • valage ära leovesi ja võimalusel eraldage seemnetest need, mis ei ole tursunud;
  • loputage hoolikalt ja pange purki, katke marliga ja asetage purk suu allapoole, poolviltu pimedasse sooja kohta;
  • jätke idud kasvama 3-7 päevaks, loputage iga päev 2 korda toasooja veega (sel juhul ei teki hallitust ega baktereid);
  • kui idud on valmis, hoidke paar tundi valguse käes ja sulgege siis kaanega ning asetage peale söömist ülejääk külmkappi;
  • enne igat söömist loputage külma veega, et idud muutuksid värskeks.


Soovitan katsetada erinevate teraviljadega ja seemnetega. Väga maitsvad on puhastatud päevalilleseemnete idud. Oma kogemustest tean, et idandada tuleks seni, kuni tärkavad lehed. Need idud koos seemnetega sobivad salatitesse ning isegi magustoitudesse, sest idandamisel omandavad meeldiva pähklimaitse.

Idandada võib ka rediseseemneid, kui just oma aiast saadu olemas. Idudel on värske redise maitse ja tarvitamiseks on nad valmis 3 cm pikkustena. Hästi kerge on idandada mungaube, sest idud ilmuvad kiirelt. Alustuseks katsetada väiksemate kogustega, umbes teelusikatäie seemnetega, millest saame juba rusikasuuruse idumätta.