Jäätist tahad? Söö terviseks!
Vahel räägitakse, et jäätist süüa ei tohi — teeb paksuks.
Eks ta võib teha küll, kui ta toitu asendama hakkab. Kuid ometi on jäätis mõistlik maius, kui teda parasjagu tarvitada.
Eestlased ongi parasjagu jahedad jäätisearmastajad. Aastas sööb üks Eesti elanik ära umbes 8 liitrit jäätist. “Jahedamalt” suhtuvad jäätisesse meie lõunanaabrid lätlased, kes söövad ära vaid 6 liitrit, kuid nemad on tublimad kui veel lõunapoolsemad leedukad, kes vaid viie liitriga hakkama saavad.
Kolmanda koha maailmas on hõivanud meie põhjanaabrid soomlased 18 liitriga inimese kohta. Neil on aga veel pikk tee minna esikohani, mida praegu hoiab enda käes USA tervelt 22 liitriga! Seda vaadates ei saa öelda, et jäätisesöömine kliimast sõltub — pigem on tegemist traditsioonide ja kultuurierinevustega.
Mis seal sees on
Rõõmustav uudis on, et vahepealne taimerasvade võidukäik on saanud tagasikäigu. Koorejäätiste osakaal kasvab, ulatudes umbes 80 protsendini.
Naturaalsus läheb ikka rohkem hinda, kuigi nn ökojäätistest ei tea siin keegi midagi. Ehk ei peagi teadma, sest suurem osa kodumaisest jäätisest on piisavalt “öko”. Pealegi on koorejäätises hulk aineid, mis kasuks tulevad. Rohkelt on seal muidugi kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi, kõrge kvaliteediga piimavalke ning vitamiine A, B, D ja E.
Kaltsium on oluline osa luustikust ning aitab teha luud ja hambad tugevaks. Eriti tähtsat rolli omab see just kasvueas lastele. Tänu piimalipiididele ja rasvlahustuvale vitamiinile D omastab organism just piimatoodetest kõige paremini kaltsiumi.
Koorest tehtud jäätisest saab organism lisaks kaltsiumile ka magneesiumi ja kaaliumi. Oluline on nende kolme üheaegne saamine, kuna üheskoos toetavad nad südamelihaste tööd ning mõjuvad vererõhku alandavalt.
Piimavalgud on valkude grupis ühed kasulikumad, kuna sisaldavad mitmeid tähtsaid aminohappeid. Need täidavad arvukaid ülesandeid, nagu organismi kaitse, aitavad kaasa rakkude uuenemisele, hormoonide toimele ning geenide regulatsioonile.
A-rühma vitamiinidel on väga oluline roll nägemisele. Samuti aitab piisav kogus vitamiini A kaitsta nahka ja limaskesta väliskeskkonna tegurite eest. Laste organismis on vitamiin A aga oluline kasvu stimuleerija.
Vitamiini D peamine kasutegur on teiste ainete organismi imendumisele kaasaaitamine. Tänu nendele vitamiinidele omastab organism kaltsiumi. Seetõttu on D-vitamiinil oluline roll hammaste ja luustiku ehituses.
E-rühma vitamiinid mõjutavad kõikide toitainete imendumist organismi. Lisaks aitavad need kaitsta rakke ning vältida seeläbi mitmeid haiguseid. Samuti omavad tähtsat rolli sugunäärmete arengus.
B-vitamiinid ja foolhape tagavad närvide töö ning osalevad kõigi toitainete imendumises. Samuti kindlustavad need vererakkude regulaarse uuenemise.
