Ilmselt on siinkohal alustuseks vajalik kirjeldada sõna „vegan“ tähendust, kuna paljude jaoks on see veel tundmatu. Vegan on inimene, kes sööb ainult taimset toitu ning mitte ühtegi loomset päritolu toiduainet. Veganina väärtustad sa iga elusolendit ning ei näe neid lihatüki või rahvusliku toiduainena nagu pidevalt Eesti reklaamides näha võib.

Rikkalik taimetoidumaailm vs levinud müüdid

Kui sulle tundub siinkohal, et olla vegan tähendab süüa vaid porgandeid ja kaalikaid, siis tegelikkus on hoopis teistsugune. Taimetoitude maailm on kordi rikkalikum, tervislikum ning veganina jätad oluliselt väiksema ökoloogilise jalajälje meie keskkonnale.

Ilmselt võiksime veganismi teema olulisuse lahtiseletamisel alustada just tervislikkuse aspektist, kuna taimne toit hoiab meie keha tervena ning toetab seda parimal võimalikul moel. Kõik loomne on meie kehadele aga ebatervislik ning seda vastupidiselt tavapärastele ühiskonnas enamuses olevatele arvamustele.

Kui vaadata teaduslikke fakte, siis näiteks on liha sööva inimese veresooned võrreldes vegani omadega oluliselt rohkem ummistunud ning just liha ja piima tarbimine on väga otseselt seostatud südamehaiguste riskiga. Teadlased on leidnud nüüdseks ka otsese seose piimatoodete tarbimise ja rinnavähi vahel, kuna inimese kehasse satuvad lehmadesse süstitud hormoonid ja muud ravimid. Selliseid näiteid on sadu ja isegi tuhandeid.

On muidugi igati arusaadav, et oleme kogu enda elu vältel õppinud — nii enda vanematelt kui ka ühiskonnalt tervikuna — teatud viisil toituma ning sellega oleme hakanud uskuma ka tervet rida müüte, millest kõige tuntumaks on kindlasti kõikjal reklaamitav piima kasulikkus.
Kõigile meile on ju räägitud, et piim teeb luud tugevaks, kuid reaalsus on tegelikult see, et piim tekitab luudehõrenemist. Fakt on see, et lehmapiim on mõeldud vasikale ning mitte mingil juhul ühelegi meist inimestest. Inimbeebidele on mõeldud emapiim ja kui seda enam ei tule, siis ei ole seda ka loomulik edasi tarbida. 

Kui aga vaatame, mis toimub piimatööstustes, siis näeme, et vastsündinud vasikas võetakse enda ema juurest sündimishetkel ära ning seejärel ruunatakse ema lüpsimasinate otsas maksimaalselt neli-viis aastat, misjärel saadetakse see loom Rakverre või kes teab kuhu ning seejärel toidupoe letile.

Porgand ei nuta

Siinkohal on kõik liha söövad ja piima joovad lugejad kindlasti ammu näost punaseks läinud ning plaanivad mõnusalt teravat anonüümset kommentaari.
Tavapäraselt on selliste kommetaaride üks populaarsemaid lauseid irooniline “Aga porgand ju ka nutab”. Võin Sulle, hea lugeda, kinnitada: ei nuta.
Kui võrrelda lehma ning porgandi närvisüsteemi, siis on nendel kahel üks hästi oluline ja põhjapanev erinevus. Lehmal on närvisüsteem. Porgandil ei ole.

See tilluke erinevus aga viib meid järgmise tõdemuseni: loomad tunnevad valu, agressiooni ja kõike muud nii nagu inimesedki ning seepärast jäävad igasse poeletil olevasse lihatükki needsamad emotsioonid, mida loom rõõmsas Rakveres või mujal tundis.
See tähendab, et ribikonti järav inimene sööb endale sisse stressi, traumat ning frustratsiooni ning see omakorda tähendab, et see stress ning trauma väljendub inimese kehas samade tunnete ning haigustena.

Sa oled see, mida sa sööd

See tuntud väljend on igati tõsi. Kuna taimne toit on niivõrd tervislik ja värske, siis on ka taimede sööja niisama värske ja terve. Sa ju ei sööks mädanend õuna, peeti või banaani?
See on omakorda otsekui preventiivne ravi, tänu millele haigused kallale ei kipu. Lisaks püsivad veganid ka kõrges vanuses äärmiselt nooruslike ja kaunitena ning selleks tasub — mõne tuntuma näitena veganite seast — heita pilk näiteks Brad Pitt´ile, Ellen DeGeneres´ile või Jared Leto´le. Kas julged arvata, mis nende kõigi vanus võiks olla?

Liha aga ei ole mitte kunagi värske ning hakkab pakki panemise hetkest roiskuma. Samuti ei ole liha reaalsuses mitte kunagi maitsev — see muudetakse tarbijale suupäraseks läbi meeletu maitsestamise.

Sama ideed — sa oled see, mida sööd, saab vaadata ka teise nurga alt. Nimelt ei ole inimene oma hambumuselt mõeldudki liha sööma, kuna meie hambad on nürid ning liha seedimine nõuab kehalt liiga palju tööd, mistõttu pole see meie kehade jaoks loomulik. Nende väidete tõestuseks tasub vaid veidi guugeldada ja leiad isegi meeletul hulgal tõendeid.

Vegan olles ei pea ühestki enda lemmikretseptist loobuma

Suurepäraseid vegan-asendusi on nii juustule, piimale kui ka kõigele muule ning samuti saab väga edukalt kookide küpsetamisel asendada näiteks muna. Samuti ei pea sa taimsete variantide leidmiseks nahast välja pugema, vaid leiad neist paljusid ka meie igapäevastest supermarketitest — pead lihtsalt teadma, kust vaadata.
Näiteks piima asendamiseks saad igast supermarketist osta soja-, kaera-, mandli-, riisi- või kookospiima. Samuti leiad toidupoest ka taimseid alternatiive koorele, majoneesile, jogurtitele ja jäätisele.

Kui tahad aga leida laiemat valikut taimsetest toodetest, siis soovitame sinu kohalikku ökopoodi, milleks meie puhul on Tallinnas Mustamäe teel asuv Mahemarket. Kõik Tallinna elanikud saavad sealsamas asuvas vegan-kohvikus ka väga rikkalikus buffee-lõunalauas einestada ning just selle võimaluse pärast — et ühes kohas saab mõnusalt süüa, kui ka sisseoste teha -, käime seal ka meie.
Kui ostukorvi ette kalkuleerides tundub sulle hetkel, et taimetoit on kallim, siis tegelikult on see illusioon, kuna ostukorvi kõige kallima osa moodustavad tavaliselt liha-ja kalatooted.

Seega, seda sissejuhatavat juttu siin kokku võttes, soovitan Sul veganismi kohta lähemalt uurida ning enda toitumisharjumusi muuta, kui sa seda juba teinud ei ole. Samuti soovita taimset toitumist enda lähedastele, emale-isale, õdedele-vendadele — see parandab nende tervist, muudab neid õnnelikumaks ja energilisemaks. 

Usu mind, olen seda ise vastselt kogenud kui suur erinevus ja kergustunne on mul taimselt toitudes kui võrdlen seda ajaga mil veel liha ja muid loomseid tooteid sõin. Erinevus on meeletu ja soovitan seda ka Sul kogeda.