Kas tead, mida tähendab teadlik söömine?

KAALUABI: Restoranides pakutavaid superportsjoneid ja kaloriterikkaid roogasid süüdistatakse sageli olulises panuses maailmas laialt levinud rasvumisepideemiasse – ja mitte asjata. Inimesed võtavad kiiremini kaalus juurde, kui nad söövad palju ja kiirustades. Mõistagi ei söö nad kodus sama kiiresti ning sama suurtes kogustes.

Miks me sööme rohkem, kui vajame?

Noh, mis on halba 200-300-s lisakaloris mõnel korral nädalas? Kui mõtled nii, oled valel teel. Sest kui liidad need kalorid kokku, „korrutad“ vähese liikumisega ning lisad telerivaatamisaja, saad aasta jooksul oma vöökoha ümber paar lisasentimeetrit.

Kuidas saaksime seda olukorda muuta? Kindlasti oleks võimalik restorani- ja kohvikukäikudest loobuda, kuid enamiku jaoks meist ei suudaks miski muu seda meeldivat ajaviidet asendada. Perekogunemised, kaaslaseotsingud, romantilised kohtamised — kõik need on väljas söömiseks head põhjused.

Teadliku söömise strateegia

Kõike ülaltoodut arvesse võttes soovitas USA, Texase ülikooli professor ja toitumisspetsialist Gail Timmerman oma toitumisstrateegiat neile, kes restoranikülastusteta hakkama ei saa. Tema strateegiat nimetatakse „teadlikuks söömiseks“. See soovitab, et peaksime sööma aeglaselt ning vahepeal oma aistinguid tajuma. Keskenduda tuleks sellele, mida sööme,
millistes tingimustes sööme, ning nälja- ja küllastustundele. Strateegia tõhusus on katsetega tõendatud.

Teadliku söömise uurimus

Eksperimenti kaasati 35 keskealist naist, kes käisid restoranides vähemalt kolm korda nädalas. Naiste kehakaal oli erinev, see ulatus normaalsest kuni patoloogilise rasvumiseni. Osalenute seas oli muu hulgas 30% naisi, kes pidasid samal ajal dieeti, et kaalust alla
võtta, ning 23% neid, kes soovisid vaid kehakaalu säilitada. Juhusliku valiku teel jagati pooled osalejaist kontrollgruppi. Teisele poolele määrati kuuenädalane “teadliku söömise” programm.

Kuidas valida restoranides tervislikumaid toite?

Programmi olemus oli järgmine: igal nädalal, kahe tunni vältel selgitati naistele, kuidas hoiduda ülesöömisest, ning õpetati erinevates olukordades tegema tervislikke toiduvalikuid. Näiteks soovitati Hiina restoranides pöörata tähelepanu aurutatud riisile ning Mehhiko
omades, tavapärase praetud toidu asemel, mustadele ubadele. Lisaks soovitati naistele iganädalastel, koos instruktoriga läbi viidud sessioonidel keskenduda juustu ja kuivküpsiste kugistamise ajal näljatundele, ning šokolaadisöömise ajal täiskõhutundele.

Uurimuse tulemus: kaalulangus

Naistel lubati väljas söömise (või toidu kojutellimisega) jätkata. Ent eksperimendi käigus kaotasid nad keskmiselt 0,8 kg, sealjuures tarbiti tavapärasest 300 kalorit vähem (kontrollgrupis jäid samaks nii kaal kui kalorite hulk). Pealegi oli „restorani menüü“ osakaal päevases kalorite koguhulgas vaid 124 kalorit.

Teadlikkus — mida see tähendab?

On aeg selgitada, et teadliku toitumise strateegia ilmus teise, meditatsiooni praktikas populaarsust võitva „liikumise“ — teadlikkus — tõttu. See õpetab kontsentratsiooni, teadlikkust oma kehast ja vaimust. Tegemist on viimasel ajal psühholoogia valdkonnas tuntust kogunud budistliku traditsiooniga. Praegu aitab see ekspertidel edukalt leevendada stressi ja valu, ravida depressiooni ja ärevust.

Söömise ajal keskendu ainult söömise protsessile

Rääkides toidust, siis see praktika teeb lõpu kiirsöömise suundumusele — enamiku ülesöömisega maadlevate inimeste tüüpilisele probleemile. Samuti aitab see kõrvaldada tähelepanu hajutavaid tegureid: teler, klatš, raamatud, vidinate vahendusel meediakanalite vaatamine — teisisõnu kõike seda, mis häirib keskendumist toidule ja ainult toidule.

Naudi einet

Toidunautimise kunst on protsess, mida kaaasaegne tsivilisatsioon endale lubada ei saa. Me kiirustame, et saada kõikide naudingute osaliseks siin ja praegu. Ent samas jätame end ilma ühest elu olulisest osast — rahust ja harmooniast iseendaga.

Allikas: geniusbeauty.com