Kõik, mida võiksid teada keefirist

KAALUABI: Otsisid piima, kuid silma jäi hoopis midagi muud. Toidupoe piimaletis paiknev magushapu keefir võib olla su järgmine ost. Keefir on joogijogurti konsistentsiga elus bakterite ja pärmiga kääritatud piim või mitte-piimatootest valmistatud vedelik. Eluskultuuridele on omane probiootiline tegevus, mis, tarbituna mõõdukas koguses, on tervisele üksnes kasulik.

Keefiri toiteväärtus

Keefirit saab valmistada erinevatest piimadest, sealhulgas lehma-, kitse- või lambapiimast, kuid samuti ka riisi-, soja-, mandli- või kookospiimast. Iga konkreetse keefiri toiteväärtus sõltub piimapõhjast. Suurem osa USA toidukauplustes leiduvast keefirist on valmistatud lehmapiimast. Kui sellel on silt “orgaaniline”, siis ei leidu selles hormoonide, antibiootikumide ja taimekaitsevahendite jääke.

Loomapiimast valmistatud keefir sisaldab rikkalikult valke, kaltsiumit, fosforit, magneesiumit, B-vitamiine ja K-vitamiini. Kui keefirile ei ole lisatud suhkru- või puuviljaallikat, pärinevad selle süsivesikud ainuüksi piimast. Rasvasisaldusega piimast valmistatud keefir on hea konjugeeritud linoolhappe (CLA) allikas, s.o lihas ja piimas leiduv rasvhape, mis aitab parandada keha puhta lihasmassi ja rasva suhet.

Keefir sinu tervise heaks

Kuna keefir sisaldab palju elus mikroorganisme, mis aitavad seedida piimas sisalduvat laktoosi, sobib keefir tavaliselt hästi laktoositalumatuse all kannatavatele inimestele. Keefiri muud tervistavad omadused tulenevad selle probiootilisest toimest, mis on omane bakteriaalsele keskkonnale. Teatud bakterite tüved toetavad tugevale tervisele omast immuunsüsteemi, sellal kui teised aitavad seedetrakti kaebuste korral. Kuna kõik keefirid väärtustavad süsteemi, ei tohiks tootjad esitada spetsiifilisi tervisealaseid väiteid enne, kui neil on võimalik osundada avaldatud viidetele, mis toetaksid väiteid konkreetse kasutatud tüve kohta.

Keefir sinu köögis

Keefirit saab juua niisama või valmistada sellest toitev smuuti. Toiduvalmistamisel võib retseptis märgitud jogurti või piima lihtsalt keefiriga asendada. Näiteks saaksid selle sisse segada oma lemmikpuuvilju või hommikuhelbeid, või kasutada seda peti asemel pannkoogi- või vahvlitaignas. Keefirit saab kasutada kartulipudru valmistamisel, leivapudingi sees või marinaadina. Igasse retsepti, mis eeldab peti kasutamist, sobib ka keefir.

Osta või ise valmistada?

Põlised Ida-Euroopa mägipiirkondade karjused valmistasid keefirit piima kääritamisel nahast paunade sees, kuid praegugi on 12 kuni 48 tunni jooksul võimalik keefirit kodustes tingimustes valmistada: 48 tunniga valmib paksem ja hapu keefir, 12 tunniga vedelam ja magusam keefir. Kogu protsess on üsna lihtne. Alustamiseks tuleb otsustada, millist keefirit valmistada soovid ning hankida keefiri juuretis, s.o kuivatatud kombinatsioon pärmist, bakteritest ja piimast. Käärimisprotsessi ajal muutub keefir hapuks ja kihisevaks. Temperatuurist oleneb, kui kiiresti kultuur toimima hakkab. Keefir võib külmikus käärida kuni viis päeva, kuid suvisel ajal valmib see toatemperatuuril vähem kui 12 tunniga. Iga tegu toodab juuretist veidi juurde, nii et aja jooksul koguneb Sul seda terve suur ports, mida võid hoida koos vähese piimaga külmikus purgi sees.

Allikas: caloriecount.about.com