Kui palju toitu on liiga palju?
Enamikul meist on päris hea ettekujutus sellest, mida peaks sööma, et püsida hea tervise juures. Kahjuks oleme aga kaotanud järje selles osas, kui palju toitu me vajame.
Miks see nii on?
Toiduportsjonid näiteks Põhja-Ameerikas on viimastel aastatel lausa drastiliselt suurenenud. Tüüpiline restoranieine annab umbes 1000 kalorit. Keskmine naine vajab päevas 2000 ning mehed vaid pisut rohkem. Restoranis söömine võib sulle vaid ühe toidukorraga juurde anda poole terve päeva kalorivajadusest.
Erinevad uuringud on näidanud, et suuremast portsjonist sööme me tahtmatult ka tunduvalt rohkem. Ühe uurimuse raames anti täiskasvanutele kas ülisuur või väike kott popkorniga ning näidati samal ajal filmi. Hiljem mõõdeti, millise koguse osalejad ära olid söönud. Suurema koti saanute kõhtu rändas 40-50% rohkem popkorni kui teistele, ehkki mõlemad grupid arvasid, et sõid ühesuguse koguse.
Suuremast anumast söömine paneb meid tarbima ka rohkem toitu. Näiteks sööme me tavaliselt taldriku tühjaks, hoolimata selle suurusest. Kuid nii taldrikud, muffinivormid, küpsetusnõud kui ka joogianumad on viimaste aaste jooksul kasvanud. Kahjuks võrdselt meie vöökohaga.
Suurima mahumuutuse on ilmselt läbi teinud karastusjoogid. Kui koolad esmakordselt turule jõudsid, olid pudelid umbes 170-grammised ning sisaldasid keskmiselt 60 kalorit. Nüüd on tavaline pudel pea kolmekordse 570 grammi ning 200 kaloriga.
Kiirtoit
Vaata, kui palju on kiirtoit muutunud. 40 aastat tagasi tellis tüüpiline lääneriikide täiskasvanu hamburgeri, väikesed friikartulid ja keskmise karastusjoogi, mis andis kokku umbes 600 kalorit. Praegu on samasugune eine mõeldud lastele. Tavapärane toidukord sisaldab nüüd vähemalt topeltburgerit, umbes kolmekordset kogust friikartuleid ning jooki, mis on kosunud 340 grammi võrra. Selline portsjon tähendab umbes 1500 kalorit.
Miks on aga toiduainetööstus sellised hiiglaslikud eined loonud? Et teenida rohkem kasumit. Suhkur ja paljud teised ained on odavad, kuid maksab tööjõud ja rent. Üha rohkem inimesi valib toitu selle suuruse ja hinna järgi, vaadates mööda tervislikust ja maitsvamast einest. Kuid kas me tõesti tahame maksta kellelegi selle eest, et ta meid paksuks muudab?
Oled sa vahel mõelnud, miks peenemates restoranides on toidud nii tillukesed? Kuna kokad teavad, et liiga palju süües kaob ka sinu rahulolu. Väiksema portsjoni puhul mäletad paremini, kui hästi toit maitses. Lisaks jätkub sul kõhus ruumi ka magustoidule. Suure tõenäosusega lahkud sa restoranist ka parema enesetundega, kui seda on ülesöömine.
Pööra rohkem tähelepanu sellele, kui palju sa sööd ning järgi allolevaid nõuandeid:
- Kasuta väiksemat taldrikut või kaussi ning serveeri oma joogid pigem kitsas ja kõrges klaasis kui laias ja madalas.
- Tõsta endale väiksemad portsjonid ning võta lisa vaid siis, kui oled endiselt näljane.
- Ära arva, et pead oma taldriku alati puhtaks sööma ning lõpeta ka sarnane laste sundimine.
- Lõpetame söömine, kui sul on kõht mõnusalt täis, mitte ära oota, kuni oled üleküllastunud.
- Kui ostad pudelis mõne magusa joogi, tarbi sellest vaid pool ning hoia ülejäänu mõneks teiseks päevaks.
- Söö suurest muffinist pool ning teine pool jäta homseks.
Väljas einestades:
- Kaalu kellegagi eine jagamist või võta vaid pool ning vii ülejäänu koju kaasa.
- Telli pigem tavaliselt menüüst, vältides “söö palju jaksad” bufeelaudu.
- Karastusjooki tellides võta väiksem variant või veel parem — joo vett.
Vähem süües ei säästa sa mitte ainult oma taljet, vaid ka nii mõnegi krooni. Pea vaid meeles, et lõpetad söömise siis, kui kõht saab täis, mitte ei oota, kuni on juba raske liigutada ja hingata. Ning lõpetuseks — ära unusta ka aktiivset liikumist!
Allikas: Women Today
