Võimsalt rohetav, vitamiinirikas ja kalorivaene. Spinatist võib valmistada lugematul hulgal erinevaid roogasid. Kuigi spinatit võib poest osta nii värskena kui ka külmutatud kujul, jõuame veel praegugi spinatit oma aeda külvata — suve teine pool on selleks sobilik aeg.
Vitamiinirikas taim
Kui tavaliselt alustatakse toiduaine iseloomustamist makrotoitainetest (süsivesikud, valgud, lipiidid, vesi), siis spinati puhul on esirinnas eeskätt mikrotoitained (vitamiinid, mikroelemendid). Spinatis on erinevaid karotenoidseid ühendeid. Tavaliselt on karotenoidsetel ühenditel kollakasoranž või punakas toon, kuid spinatis rikkalikult sisalduv klorofüll varjutab selle. Spinatis leidub ohtralt tavalist beetakaroteeni. Sellest suudab meie organism omakorda toota A-vitamiini. Lisaks on spinatis rohkelt luteiini ja zeaksantiini, mis aitavad regulaarselt tarbimisel vähendada silma võrkkesta kahjustuste riski vanemase eas.
Peale karotenoidide on spinatis teisigi antioksüdante, eelkõige vesilahustuvad C-vitamiini ja rasvlahustuvat E-vitamiini. Rohkesti on ka foolhapet, mis on eriti oluline rasedatele naistele tulevase lapse närvisüsteemi arengu seisukohast. Lisaks foolhappele on spinatis teisigi B-rühma vitamiine, näiteks vesilahustuvat H-vitamiini.
Mikroelementidest on spinatis arvestatavalt joodi, mis on vajalik kilpnäärme normaalseks tööks. Ehkki spinatit reklaamitakse vahel kui head rauaallikat, pole loo peategelases rauda siiski eriti palju — kõigest mõni milligramm sajagrammise leheportsu kohta. Pealegi on taimne raud halvasti omastatav eeskätt erinevate orgaaniliste hapete tõttu.
Tasakaalustab soola mõju
Orgaanilistest hapetest on spinatis rohkesti oblikhapet. Oblikhape seob kaltsiumi, mistõttu sage spinati söömine võib päriliku eelsoodumusega inimestel põhjustada oksalaatkivide teket. Spinatisöömisesse peavad ettevaatlikult suhtuma oksalaattüüpi neeru- ja põiekividega inimesed ning podagrahaiged.
Oblikahappe negatiivse mõju leevendamiseks soovitatakse spinatitoitude juurde juua- süüa vedelaid piimatooteid või valmistada spinatisuppe kareda (see tähendab kaltsiumirikka) veega.
Väikest lohutust pakub teadmine, et spinatis leidub taimeriigi esindaja kohta arvestatavas koguses kaltsiumi, mis leevendab veidi organismi kaltsiuminälga. Samas ei või spinatit aga mingiks eriliseks kaltsiumiallikaks lugeda.
Teistest mineraalelementidest on spinatis rohkesti magneesiumi- ja fosforiühendeid ja loomulikult kaaliumi. Sajagrammises spinatikoguses on kaaliumi 0,5-0,6 grammi. Arvestades eestlaste suurt soolalembust on kõik kaaliumirikkad toiduained meie laual eriti teretulnud, sest kaalium aitab tasakaalustada naatriumi liigtarbest tingitud kahjulikke mõjutusi organismis.
Loe edasi portaalist Kodus.ee
Vaata ka: Sinu ilu ja tervise heaks: 10 põhjust, miks rohkem spinatit süüa
