Kuidas orienteeruda E-koodi rägastikus?

 (14)
Kuidas orienteeruda E-koodi rägastikus?
AFP/Scanpix

Juba ammu ei hoia me kokku oma tervise pealt, ostes tooteid supermarketitest. Niikuinii aega, et lugeda etiketti pakendilt, meil pole. Peale selle, tavatarbija saab vähe aru keerulisest E-koodide süsteemist ja keerulistest keemilistest terminitest.

Kuid siiski, ärgem olgem laisad ja tutvugem nimekirjaga produktide koostisosadest. Ärgu ajagu teid segadusse naturaalsed või identsed naturaalsetele värvained ja aromatiseerijad, kuid pikk nimekiri E-lisanditest peaks valvsaks tegema.

Tõeliselt “kollane” juust

E100-199 — eriti ohtlikud on sünteetilised asovärvid. Ohtu tuleks märgata värvilistes toodetes nagu kommid, jäätis, limonaad, närimiskummi, jogurt, kompott, aga ka vorst ja saiatooted. Värvained on enim allergiat tekitavad toidu lisaained. Nii mõnedki varem kasutatud toiduvärvid on osutunud ohtlikuks ning riigiti on samuti erinev, mida lubatakse kasutada. On olemas ka ohutuid looduslikke värvaineid, millel puuduvad tervisele kahjulikud kõrvalmõjud.

Värv mängib toidu tarbimisel tähtsat rolli. 70-ndatel korraldasid psühholoogid huvitava eksperimendi — osalejatel pakuti maitsta bifsteeki praetud kartulitega. Maitsel polnud viga, kuid pärast seda, kui lülitati sisse spetsiaalne lisavalgustus ja bifsteek muutus siniseks, kartul aga roheliseks, hakkas mõnel katsealusel halb. Sellest ajast saadik on supermarketite juustulettidel kollakad lisavalgustid, et juust tunduks veel kollasem ja vastupandamatum. Pea kõik vorstitooted on värvilisanditega, andes lihale õrnroosa värvi. Sa ju ei osta ilmetut halli värvi vorsti vaatamata sellele, et see on keedetud liha loomulik varjund.

Kuidas mõjub? Kollaste ja punaste värvainetega tooted, näiteks tartrasin E102, tekitavad sageli toiduallergiat. Seda kasutatakse kommides, jäätises, kondiitritoodetes ja jookides. E127-l on toksiline mõju, tekitades kilpnäärmehaigusi.

Säilitada… peaaegu igavesti

E200-E299 — konservandid. Konservandid pikendavad toote säilivusaega, kaitsevad neid mikroobide, seente ja bakteriofaagide eest. Steriliseeritud lisandid peatavad käärimisprotsessi.

See grupp on kõige laiem. Ka üsna lühikest aega säilivad tooted võivad sisaldada säilitusaineid. Näiteks kui leib või sai säilib tavapäraselt värskena umbes 3 päeva, siis säilitusainetega on aega pikendatud kuni nädalani. Säilitusaineid leidub vorsti- ja singitoodetes, paljudes juustudes, jogurtites, kohupiimas, jäätistes, küpsistes, kuivatatud puuviljades ja mahlades. Säilitusained põhjustavad allergilisust, astmat ja ärrituvust.

Kuidas mõjub? Nitraadid ja naatriumnitraadid — E250 ja E251. Need on siiamaani tarvitusel vaatamata sellele, et kutsuvad esile allergilisi ja põletikulisi reaktsioone, peavalu, maksakoolikuid, ärrituvust ja väsimust.

E231 ja E232 on kahjulikud nahale. Neid lisandeid kasutatakse pika säilivusajaga vorsti ja lihatoodete, samuti konservide tootmisel. Värvained ja konservandid mõjuvad halvasti immuunsüsteemile, rikuvad soolte tavalist mikrofloorat. Aga soolte funktsionaalsed rikkumised viivad kahjuks onkoloogiliste ja südame-veresoonkonna patoloogiateni. Kannatavad ka ainevahetus ja maks. Teadlased ütlevad välja üha karmimalt — need ained võivad esile kutsuda pahaloomulist kasvajat. Varem kasutati neid lisandeid liha ja kondiitrisaaduste tootmises.

E300- E399 — antioksüdandid. Aeglustavad oksüdeerumisprotsesse rasvades ja õlides. Sellisel juhul rasvad ei rääsu ega muuda aja jooksul värvi.

Kuidas mõjub? Allergikud ja astmaatikud ei või tarbida antioksüdanti E311. Astmahoo võivad esile kutsuda ka lisandid E320 ja E321 (leidub mõningates rasvastes saadustes ja närimiskummis). Peale selle hoiab E320 organismis vett ja tõstab kolesteroolitaset.

Mida paksem, seda parem

E400-E499 — paksendajad, stabilisaatorid. Nad suurendavad toote venivust ja paksust. Neid lisatakse pea kõigile kõrgendatud rasvasisaldusega toodetele — majoneesidele ja jogurtitele. Paks konsistents loob illusiooni “kvaliteetsest tootest”.

Kuidas mõjub? Võib tekitada seedeprotsessihaigusi.

Loe veel

E500-E599 — emulgaatorid. Emulgaatorid moodustavad ühtlase massi mittesegunevatest ainetest, nagu vesi ja õli.

Kuidas mõjub? Eriti mõjutab maksa, võib esile kutsuda häireid maos. Väga ohtlikud on E510, E513 ja E527.

Lahjad lihamaitselised lintnuudlid

E600-E699 — maitsetugevdajad. See on tõeline leid tootjatele. Saadusele lisatakse natukene naturaalset ainet, või isegi selle ekstrakti, lisatakse ohtralt maitsetugevdajat ja — Voila! — ongi “õige” maitse valmis. Lisand maskeerib edukalt madalakvaliteedilisi tooteid, näiteks vana või kehva kvaliteediga liha.

Maitsetugevdajat on peaaegu kõigis poolfabrikaatides (kala, kana, seened ja soja), samuti krõpsude, kuivikute, kastmete, kuivtoitude, puljongikuubikute ja kuivsuppide koostises. Ilma maitsetugevdajata ei ei tehta ühtegi kiirrestoranitoitu. Selle lisandiga ületavad kõik tootjad lubatud norme — maksimaalne kogus ei tohi olla rohkem kui 1,5 gr 1 kg või 2 l toote kohta. Reaalselt lisatakse seda toidule mitu korda rohkem.

Kuidas mõjub? Kõige tuntum maitsetugevdaja on glutamat natrium E621. Selle lisandi ümber käivad juba ammu halastamatud vaidlused. Ameerika neurofüsioloog John Olni pani juba 70-ndatel tähele, et naatrium(vesinik)glutamaat võib esile kutsuda ajukahjustusi. Aga Jaapani teadlane Hiroši Oguro tõestas hiljuti, et see toidulisand mõjub halvasti silmadele.

30% inimestest, kes tarvitavad sageli naatrium(vesinik)glutamaati sisaldavaid toite, kaebavad peavalu, kiirenenud südamelöökide, lihasnõrkuse ja kuumustunde pärast. Seda lisandit kasutatakse palju idamaade köögis, seepärast on kirjeldatud sümptomid ühendatud terminiks “hiina restorani sündroom”.

Organism saab naatrium(vesinik)glutamaati koos toiduga (näiteks on teda palju selleris). See aminohape ja tema soolad osalevad impulsside edasiandmisel kesknärvisüsteemis, ergutavad meeli ja kasutatakse psühhiaatrias. Iseenesest ei ole sel lisandil maitset ega lõhna, kuid paistab silma erilise mõjuga tõsta ükskõik millise toidu maitset. Inimesele, kes tarvitab palju naatrium(vesinik)glutamaati, ei tundu tavaline toit eriti maitsev, sest maitsetunnetusretseptorid kaotavad tundlikkuse. Nii tekib sõltuvus “isuäratavast” maitseainest.

Maitsetugevdajad sisaldavaid toite ei tohiks (väike)lapsed üldse süüa.

Et ostjat mitte hirmutada, peidab tootja E621 salapärase formeeringu “maitselisand” või “maitsetugevdaja” nime alla.

Magusam suhkur ja mesi

E900-E999: vahualandajad, glasuurijad, magustajad ja kergitusained. Nagu on selge ka nimetusest, alandavad need lisandid vahu moodustumist, annavad läikivaid, siledaid katteid, kindlustavad tootele magusa maitse ja kergitavad tainast veel kohevamaks. Nagu maitsetugevdajadki, on magustajad (aspartaam, tsiklamaat, sahhariin jt) tootjale kasulikud. Näiteks ühe ja sama magususe saamiseks kulub aspartaami 200 korda vähem kui suhkrut, sahhariini (E954) 500 korda vähem, sukraloose (E955) 600 korda, taumatiini aga (E957) 200 000 korda vähem.

Sünteetilisi suhkruasendajaid (E950-E954) leidub karastusjookides, närimiskummides, mahlades, moosides, vähesel määral ka jogurtites. Magusained ei anna süsivesikuid, nagu teeb seda suhkur.

Kuidas mõjub? Mõju on pigem vastupidine loodetule — ei langeta kehakaalu, vaid kujundavad terviseriski. Suhkruasendajad on kunstlikud ning tervisele kahjulikud E-ained, mis võivad põhjustada kõrvaltoimeid nagu närvilisus, depressioon või isegi kantserogeensus. Magusainete grupp on keelatud muuhulgas USA-s ja Inglismaal, neid ei ole soovitav tarbida rasedatel ega lastel.

Kõige kasutatavam magustaja tänapäeval on aspartaam, mis on üle 6000 saaduse koostises. Just selle kohta esitavad arstid kõige rohkem pretensioone. 30 C kuumuse juures hakkab aspartaam muunduma metanooliks ja formaldehüüdiks, mida peetakse kõige hullemaks gantserogeeniks. Pidev aspartaami kasutamine võib esile kutsuda peavalud, kohina kõrvades, allergia ja depressiooni.

Teine magustaja tsiklamaat on USA-s, Prantsusmaal, Suurbritannias ja veel paljudes teistes riikides alates 1969. aastast keelatud, sest võib tekitada neerupuudulikkust.

Magustajaid kasutatakse laialdaselt jahutatavate jookide tootmisel. On teada, et need tõstavad söögiisu ja tekitavad janu, mis on ju tootjatele jällegi kasulik: mida rohkem tarbid magusainetega jooke, seda rohkem piinab janu. Isegi kui sul pole midagi kaotada peale janu, siis vaevalt need joogid aitavad. Aga inimesele, kellel on ainevahetuse, neerude ja südame-veresoonkonnaga probleeme, on magustajad vastunäidustatud.

Kahjuks ei ole linnaelanikel sugugi lihtne ennast eemal hoida kahjulikest ja tehislikest koostisainetest. Jääb üle vaid hoolikalt lugeda etikette, valida minimaalse E-sisaldusega tooteid, ja võimalusel vältida kiirtoidurestorane.

Ja pidada meeles, et mitte ükski, olgu või kõige suurem ja kallim supermarket, ei anna ohutu ja tervisliku toidu garantiid.

Light-tooted ei kuulu küll E-ainete klassifikatsiooni, kuid äramärkimist vajavad need siiski, kuna toovad organismile kasu asemel pigem kahju. Inimestele on suudetud selgeks teha, et suhkur ja rasv pole tervisele kasulik, seetõttu on nutikad suurtööstused mõelnud välja suhkruvabu ning light-tooteid. Näib tore, aga kui süveneda põhjalikumalt, tulevad välja karmid tõed.

Nagu eelpool mainitud, on paljudes karastusjookides, mahlades, moosides ja piimatoodetes suhkur asendatud suhkruasendajatega — sellest nende toodete light-märgistus tulebki. Tervisliku toitumise seisukohast on aga suhkruasendajad kahjulikumad kui suhkur ise ning selliste toodete “tervislikkus” seisneb vaid vähemas hulgas kalorites.

Teine ohugrupp on vähendatud rasvasisaldusega tooted, milles samuti kasutatakse light-märgistust — kehakaalu vähendamiseks või normishoidmiseks tundub eriti loogiline osta sellise märgistusega tooteid, kuid tervislikkuse seisukohast on see väär. Kui lehmapiimas on rasvaprotsent 4-5 ligi, siis poelettidel märkame müügil ka 0,1%-lise rasvasisaldusega piimatooteid. Neist toodetest ei suuda organism kaltsiumi omastada, seetõttu tuleks eelkõige lastele, kelle luud alles kasvavad, anda kaltsiumi imendumiseks just rasvasemaid piimatooteid.

Hüdrogeenitud rasvad ehk trans-rasvad ei kuulu samuti otseselt E-ainete kategooriasse, kuid nende pidev tarbimine on oluline südame- ja veresoonkonnahaiguste põhjustaja. Oma olemuselt on hüdrogeenitud rasv tahkestatud taimeõli. Tervisele ohtlik on aga meetod, kuidas seda valmistatakse.

Hüdrogeenitud rasvu leidub toodetes, kus kasutatakse margariini (mitte segi ajada võiga): küpsetised, kondiitritooted, maiustused, aga ka paljud kohukesed ja muidugi margariin ise, mida kasutatakse leivamäärdena. Tervise seisukohast on parem kasutada leivamäärdena ning küpsetistes ehtsat võid, mitte margariine, mis põhjustavad veresoonte lupjumist ning sisaldavad lisaks trans-rasvadele säilitusaineid ning sünteetilisi antioksüdante.

Hüdrogeenitud rasvade peamine kasutamispõhjus valmistoodetes on nende odavus. Pakkudes tarbijale odavamat hinda, on tootja neid varmas kasutama. Hüdrogeenitud taimseid rasvu ei tohiks segi ajada kvaliteetsete külmpressitud (rafineerimata) taimeõlidega. Viimased on tervise seisukohast lausa vajalikud täisväärtuslikuks toitumiseks.

Allikad: tervitus.ee, Seemnemaailm.ee

Täpse info iga E-aine kohta leiad www.kasulik.ee