Ühest küljest on lapse toitumisele tarvis tähelepanu pöörata seetõttu, et organism on täielikult välja kujunemata ning vajab tasakaalustatud toitu kasvamiseks. Teisalt kujundab lapsepõlv olulisel määral välja inimese toitumisharjumused kogu eluks ning hiljem on neid üha raskem muuta. Lisaks on kvaliteetse ja tervisliku toitumise tagamine lapseeas oluline vältimaks kasvupeetust, rauavaegusaneemiat ning teiste toitainete defitsiidist põhjustatud haigusi.

Tasakaalustatus

Laste puhul peavad 27% toidukogusest moodustama piimatooted, 20% köögivili, 17% teraviljatooted, 13% puuviljad ja marjad, 10% kartul ja 9% liha-kala-muna. Kõige lõpus on suhkur ja maiustused ning lisatavad toidurasvad 2%ga. Võrreldes täiskasvanute toidusoovitustega vajab laps rohkem piima- ja teraviljatooteid ning puuvilju-marju ja vähem tavalist põhirooga — kartulit.

Toiduenergiast lähtuvalt on tarbimise pilt sootuks teine. Esikohal on teraviljatooted 34%ga, järgnevad piimatooted ja liha-kala-muna 16%, lisatavad toidurasvad 13%, puuvilju ja kartul 10%, suhkur ja maiustused 8% ning köögivili 3%ga.

Värskus ja naturaalsus

Lapse toidu peaks võimaluse korral valmistama ise ja võimalikult värsketest toiduainetest. Lapse toidu valimisel peaks kõrvale jätma tugevalt soolatud, suitsutatud ja vürtsitatud road, maitsestamisel võib julgelt kasutada vürtside ja soolata maitseainesegusid ja maitsetaimi. Valmistoidud ja kontsentraadid võivad sisaldada küllalt palju lisaaineid, ettevaatlik peab olema ka värvainetega, mis võivad tekitada allergiat. Lapse toidu valmistamisel eelistage vähendatud naatriumisisaldusega, jodeeritud või teiste mineraallisanditega soola. Mikrolaineahjus valmistage toitu vaid erandjuhul.

Piisav kogus ja mitmekesisus

Lapse vajalik päevane toiduenergia kogus on väiksem kui täiskasvanul, kuid samas on mõnede toiduainete — nagu näiteks vitamiin D ja raua — vajadus sama suur. Seega peaks lapse toit olema vitamiinide- ja mineraalaineterikkam kui täiskasvanul. Toidu kogus oleneb eelkõige kehalisest aktiivsusest, laps võib süüa mõnel päeval rohkem, mõnel vähem. Seetõttu ei tohi lapsele ette nähtud toiduportsjonit talle vägisi lõpuni sööta. Laps peaks sööma päevas 3 põhitoidukorda täiendatuna 1-2 vahepalaga. Sagedasem näksimine pole hea, hammastele on kahjulik pidev kontakt süsivesikuid sisaldavate ja happeliste toitudega.

Imikuid ei tohi kunagi jätta magama, lutipudel suus. Isegi siis, kui lapsel hambad veel puuduvad, võivad hammaste algmed kahjustuda igemete kaudu. Liigne tsitruseliste mahlade tarbimine kahjustab hammaskonda ja viib organismist välja ka kasulikku kaltsiumi. Toidukordade vahel on parim jook puhas vesi.

Ohutus

Kuivad toiduained — jahu, makaronitooted, tangained — säilivad kuivas ja jahedas ruumis pikka aega. Enamik tooreid toiduaineid sisaldavad aga palju vett, mida vajavad bakterid, pärmid ja hallitusseened oma elutegevuseks. Kui sellele lisandub mikroobide arenguks sobiv temperatuur ning neutraalne või nõrgalt happeline keskkond, on toidu riknemise tõenäosus suur.

Ohutuse tagamiseks peab säilitustemperatuur olema ühtlane ning poest toodud jahutatud ja külmutatud toidud tuleb panna võimalikult kiirest külmkappi ja sügavkülmikusse. Valmistoitu ei tohi jätta toatemperatuurile seisma kauemaks kui tunniks, jahtunult tuleb see panna külmkappi. Kui teete lapsele valmis suurema koguse toitu, tuleks paraja suurusega toiduportsjonid külmutada. Külmutatud toiduained tuleb üles sulatada kas tavalises külmkapis või mikrolaineahjus, et pidurdada mikroobide arengut. Lapsele ei tohi soojendada toitu rohkem kui üks kord. Ülessoojendamisel veenduge, et toit tõuseks korraks keema.

Laste toiduvajadus toidurühmiti

Mida ja kui palju peaks laps sööma erinevatest toidurühmadest?

PIIMATOOTED

Eelistada tuleks vedelaid piimatooteid: piima, jogurtit, keefiri, hapupiima. Ka juust, kodujuust, kohupiimatoidud ja jäätis on lastele head kaltsiumiallikad. Lapsele ei ole sobivad rasvavabad piimatooted, sest kaltsiumi imendumiseks on oluline piimatoodetes leiduv rasvas lahustuv vitamiin D.

KÖÖGIVILI

Umbes pool köögiviljast tuleks süüa toorelt ja teine pool töödeldud kujul. Ärge säilitage värsket köögivilja pikka aega külmkapis, kuna närtsinud köögivilja vitamiinisisaldus on oluliselt vähenenud. Köögivilja tuleks keeta võimalikult vähe, et see jääks meeldivalt krõmpsuvaks ja säilitaks esialgse värvuse. Keetmisel asetage köögivili keevasse vette, siis on vitamiin C kadu väiksem. Lapsele tasub julgelt pakkuda ka uudseid köögivilju, näiteks spargelkapsast ja avokaadot. Väga kasulik on ka roheline lehtköögivili: salat, spinat, porrulauk jne.

TERAVILJATOOTED

Teraviljatooted on parimad kiudaine allikad. Kiudainete vajadus oleneb lapse vanusest, 3-18 eluaastani võib kasutada järgmist valemit: lapse vanus + 5 = …g kiudaineid päevas. Teraviljatoodetest on lapsele parimad pudrud, eriti hommikusöögiks. Makaronitoitude toiteväärtuse tõstmiseks võib neile lisada köögivilja ja juustu. Leibadest ja saiadest tuleks eelistada täisteraviljatooteid.

PUUVILJAD JA MARJAD

Puuviljad ja marjad sisaldavad palju C vitamiini, aga ka küllalt palju suhkrut, mistõttu sobivad eriti hästi magustoiduks või kergeks eineks. Puuvilja täismahlad on tervislikud joogid. Võimaluse korral kasutage keediste ja kompottide asemel värskelt sügavkülmutatud marju, sest neis on säilinud vitamiinid ja teised vajalikud ained.

KARTUL

Lapsele on parim keedetud kartul või kartulipuder. Praekartul, friikartulid ja kartulikrõpsud sisaldavad palju rasva ja soola.

LIHA-KALA-MUNA

Liha-kala-muna on head loomse valgu allikad. Lastele ei soovitata anda üle 2 muna nädalas. Kala peaks sööma nädalas vähemalt 2-3 korda, kuna kalavalgud on kergesti seeditavad, kalarasv aga sisaldab palju asendamatud rasvhappeid, mida teistes loomsetes ja taimsetes rasvades leidub vähe. Kalarasvades on palju D vitamiini. Taine liha ja maks on inimesele kõige paremini omastatavateks rauaallikateks. Seetõttu ei sobi kiirelt kasvavale lapsele taimetoitlus. Rauapuudus lapseeas suurendab riski haigestuda infektsioonihaigustesse ning võib pidurdada lapse arengut. Piisava rauakoguse saamiseks peaks lapsele andma paar korda kuus põhitoiduks maksa.

SUHKUR JA MAIUSTUSED

Selle toidurühma tooted sisaldavad palju toiduenergiat (ja sageli palju lisaaineid), aga vähe vitamiine ja mineraalaineid. Siia rühma kuuluvad ka karastusjoogid, mida võiks tarbida võimalikult vähe. Lapsele on karastusjookidest paremaks joogiks vedelad piimatooted, mahlad, morss ja puhas vesi.

LISATAVAD TOIDURASVAD

Lisatavad toidurasvad annavad 13% toiduenergiast. Uuemate soovituste järgi peaks rasv moodustama 26-30% toiduenergiast. Toidurasvast peaks vähemalt 30% olema taimne rasv. Lisaks nähtavale toidurasvale saadakse rasva ka varjatud kujul lihast-kalast-munadest, piimatoodetest ja maiustustest. Lapse organism vajab rasvast saadavat energiat eakohaseks kasvamiseks. Rasvas leiduvad asendamatud rasvhapped tagavad aju arengu. Laps ei tohiks tarbida vanemate eeskujul madala rasvasisaldusega toitu. Kui valmistate omale madala rasvasisaldusega toitu, lisage lapse portsjonisse väike lusikatäis taimeõli või margariini. Vastasel juhul saab laps puudujääva energia hiljem küpsistest või kommidest.

Allikas: Tervisliku toitumise teatmik, välja antud Eesti Toitumisteaduse Seltsi poolt 2001. aastal