Gaseeritud jook või kodune sidrunijook

Gaseeritud joogis stimuleerib selles sisalduv süsihappegaas maomahla tootmist — gastriidi ja haavandtõve korral gaseeritud jooki juua ei tohi. Ohtlikud võivad olla isegi pudelid, millesse jook valatud on. Sageli valmistatakse need polüvinüülkloriidist (PVC), mis aja jooksul hakkab vette eritama kantserogeene.

Ning peaaegu kogu plasttaara sisaldab bisfenool A-d ning ftalaate, mis suurendavad rinnavähki haigestumise riski ning mõjuvad negatiivselt meeste reproduktiivsüsteemile.

Kodune jook  — vesi sidrunimahlaga — (10:1) kustutab hästi janu ning pidurdab liigset higieritust. Sellist jooki võib juua kas või 2,5 liitrit päevas. Tänu C-vitamiinile on jook karastav ning kaotab isegi peavalu. Juurde võib lisada veidi suhkrut, veel parem — mett. Viimane rikastab jooki vitamiinide ja mikroelementidega, ja ka maitse üksnes võidab sellest.

Kokakoola või kali

Kokakoola. Peale süsihappegaasi on see jook täis suhkrut — kuus teelusikatäit klaasi kohta. Suhkur kaotab isu, te lükkate lõuna edasi ning sööte siis õhtul topelt.

Coca-Cola light ei tee paksuks, selle asemel aga rikub rohkem tervist. Suhkru asemel lisatakse jooki aspartaami (suurtes annustes kutsub see esile peavalu ja allergia, lastele ja noorukitele seda jooki ei soovitata). Kaaliumatsesulfaam aga häirib südame tööd, erutab liialt ning seda ei soovitata rasedatele ja rinnaga toitvatele naistele.

Kali. Tõeline kali sisaldab B-grupi vitamiine ning hapupiimabaktereid, mis normaliseerivad soolestiku tööd, selles on ka vähe suhkrut ja süsihappegaasi. See on lahtine kali, mis säilib vaid mõned päevad. Kõik ülejäänud on kaljajoogid. Ja kui neis leidub aromatiseerijaid või magustajaid, tähendab see, et kalja nime all müüakse teile tavalist gaseeritud vett.

Purgikokteil või baaris segatud kokteil

Purgikokteilide põhiline häda seisneb selles, et tootjad hoiavad sageli kvaliteetse alkohoolse joogi pealt kokku — tavalise džinni või rummi asemel on purkides alkohol, mida on täiendatud maitselisandite ja aromatiseerijatega ning mis on naturaalsest kaugel.

Samas on purgikokteilide kangus umbes 8 kraadi — seega on nad peaaegu kaks korda kangemad kui õlu. Nii et nendega janu kustutada on pehmelt öeldes ettevaatamatu tegu.

Baarikokteil. Kui kokteili segab baarmen, on selle koostis kvaliteetne. Kuumal ajal eelistage kergeid toniseerivaid jooke, mis on ohtralt vee või jääga lahjendatud. Suurepäraselt kustutab janu kuiva veini ja vee segu — kõigest 6-7 kraadi.

Õlu või vein

Kui te armastate õlut, valige hele ja kerge variant, mitte kangem kui 4,5 kraadi. Ja vaadake valmistamisaega: ka õllest võib mürgituse saada.

Vahuse joogi mõõdukas annus pole midagi hirmsat. Kuid pidage meeles, et kalorsuselt läheneb õlu piimale (vaevalt et te pärast korralikku lõunat joote ära terve liitri piima).

Ning ka nagu igasugune diureetikum, viib õlu organismist välja kaaliumi ja naatriumi, mida on niigi vähevõitu. Ja lõpuks: õlu sisaldab suurel hulgal taimseid östrogeene — naissuguhormoonide analooge. Nende üleküllus rikub hormonaalset tasakaalu ning võib provotseerida emakavähi teket.

Liiter veini sisaldab 1,5-2,5 g mineraale — sellest piisab, et taastada organismi soolade tasakaal. Koostis sõltub viinamarjaistanduste asukohast. Veiniterapeudid soovitavad südamehaigetele paar pokaali Cabernet´d või Merlot´d päevas, kõrge vererõhu puhul sobivad valged kuivad veinid, lahjendatud mineraalveega, avitaminoosi puhul on kasulik juua 100 g Kagori pärast sööki või bordood söögi ajal.

Pakimahl või värskeltpressitud mahl

Hea, kui pakimahlas on vaid kontsentraat, ilma et oleks lisatud konservante ja suhkrut. Sel juhul säilib selles ka osa vitamiine ja viljaliha. Nektarid sisaldavad 25-50% mahla, ning sinna võib olla lisatud suhkur või mesi.

Kõigel, mille koostisse kuuluvad sidrunhape, värvained, aromatiseerijad ja konservandid, on puuviljadega vähe tegemist — kasu pole neist mingit, liigne suhkrukogus on aga otsetee diabeedi poole.

Värskeltpressitud mahlaga satuvad organismi kõik vitamiinid, pektiinid ja kiudained — kusjuures kontsentreeritud kujul. Ohtlikuks võib saada vaid liiga suur päevane kogus selliseid puuvilju, mida loetakse allergeensete hulka (õunad, pirnid, kirsid, aprikoosid, virsikud) või väga magusad mahlad, näiteks viinamarjamahl.

Meeles peab pidama, et värske mahl ei tohi seista üle mõne tunni — vastasel korral hävib suur hulk vitamiine, seejärel läheb mahl hapuks ja hakkab käärima.

Piim või mahlaga jogurt

Piim on rikas vitamiinide ja kaltsiumi poolest, kuid iga teine täiskasvanu kannatab laktaasipuudulikkuse käes ega suuda piima omastada. Kui piim siiski teile sobib, valige pastöriseeritud piim — see säilib kuni 60 tundi. Pastöriseerimine tapab kahjulikke mikroorganisme, samas jäävad puutumata hapupiimabakterid, vitamiinid ja fermendid. Steriliseerimine aga hävitab kogu mikrofloora ning selline piim ei hapne üldse, ning hapupiima ja kohupiima ei saa sellest enam valmistada.

Lahjendage näiteks rasvavaba keefir õunamahlaga ning te saate suurepärase värskendava madalakalorilise kokteili. Kusjuures õunast saadav D-vitamiin kergendab kaltsiumi omastamist keefirist.

Energiajook või roheline tee

Energiajookide põhiline toniseeriv komponent on kofeiin, mis võitleb unisuse ja peavaluga, tõstab vaimset ning füüsilist töövõimet. Kuid doosid, mis ületavad 500 mg, võivad tekitada peapööritust, rahutust, kiirenenud südametegevust ja isegi krampe. Seetõttu ei tohi energiajooke juua beebiootel naised ning inimesed, kes kannatavad südame-veresoonkonna haiguste käes.

Ja loomulikult ei tohi neid segada alkoholiga: kofeiin võimendab alkoholi toimet.

Rohelises tees on kofeiini rohkem kui kohvis, kuid tees on see ühenduses tanniiniga, mistõttu imendub verre kauem ning mõjub pehmemalt — tee teeb reipamaks, kuid ei eruta. Rohelises tees on C-vitamiini neli korda rohkem kui sidrunis, ta on rikas antioksüdantide ja baktereid hävitavate fütontsiidide poolest, ka viib tee organismist välja toksiine ning stimuleerib südametegevust.