Linaseemned — tõhus kaitse vähktõve vastu
Lina (Linum usitatissimum) on üks esimesi „kodustatud” ja massiliselt kultiveeritavaid taimeliike. Egiptuses hakati kiulina kasvatama juba vähemalt 10 000 aastat tagasi. Sellest kooti kangast rõivaste jaoks ja ka surnukehade mumifitseerimiseks. Foiniikia kaupmeeste tubli töö tulemusena levis lina üle kogu Euroopa ning järgnevate sajandite jooksul tema populaarsus kuuma ilma jaoks ideaalse kerge rõivamaterjalina ainult kasvas. Leiutati juurde uudseid kangaid, näiteks lina- ja džuudikiu segust krinoliin.
MIDAGI ENAMAT KUI LIHTSALT KANGAS!
Linaseemnete tarvitamine toiduks ja raviks on tõenäoliselt sama vana kui linakasvatamine üleüldse. Oma toiteomaduste poolest õigustatult kõrgelt hinnatud linaseemned moodustasid lahutamatu osa vaaraode igapäevasest toidusedelist, neid kasutati paljude Etioopia, India ja Hiina roogade valmistamisel. Räägitakse, et VIII sajandil vaimustasid linaseemnete toiteomadused frankide kuningat Karl Suurt sedavõrd, et nende tarbimine tehti kuningliku dekreediga kõigile kohustuslikuks! Ja Karl Suurel oli õigus: viimased uuringud on näidanud, et linaseemnetes on tõepoolest palju tervisele kasulikke ühendeid, mis võivad mängida olulist osa ka vähktõve ennetamisel.
KUIDAS VARUSTADA ORGANISMI OMEGA-3-RASVHAPETEGA?
Tänapäevane toitumisrežiim kannatab eeskätt omega-3-rasvhapete vaeguse ja omega-6-rasvhapete ületarbimise all ning nende kahe asjaolu kokkulangemine loob tingimused vähkkasvaja arengut soodustava põletikulise keskkonna tekkeks. Et tõkestada haiguse arengut juba eos on vaja kõigepealt taastada nende kahe põhilise rasvhappetüübi tasakaal organismis.
Linaseemned on rikkalikeim taimset päritolu omega-3-rasvhapete hulka kuuluva linoleenhappe allikas. Linoleenhapet kasutavad meie keharakud põletikuvastaste toimeainete EPA ja DHA tootmiseks. Juba kaks supilusikatäit linaseemneid rahuldavad organismi päevase omega-3-rasvhapete vajaduse enam kui 140% ulatuses! Siinkohal juhiksime tähelepanu asjaolule, et omega-6-rasvhapete liigtarbimise korral toimub linoleenhappe muundumine EPAks ja DHAks suhteliselt ebatõhusalt; seepärast on oluline, et manustatava omega-3-rasvhapete hulga suurendamisega kaasneks omega-6-rasvhapete tarbimise vähenemine, ehk teisisõnu, põletiku vältimiseks peab jälgima, et omega-6- ja omega-3-rasvhapete suhe organismis oleks tasakaalus.
Nimetatud tasakaal on seda olulisem, et omega-6- ja omega-3-rasvhapete õige suhte taastamine organismis on ülioluline vähktõve ärahoidmiseks. Ühe hiljutise uuringu põhjal võib väita, et enam-vähem võrdne kogus omega-6- ja omega-3-rasvhappeid organismi rasvkoes koos küllaldase hulga monoküllastamata rasvhapetega (neid leidub rohkesti oliiviõlis) vähendab oluliselt rinnavähi ohtu. Omega-6- ja omega-3-rasvhapete tasakaal organismis aitab ära hoida ka eesnäärmevähki, kuna nüüdseks on teada, et kui omega-6-rasvhapete ülekaal organismis soodustab haiguse arengut ja siirete levikut luudesse, siis omega-3-rasvhapped pärsivad mõlemaid nähtusi.
Seega pole vähimatki kahtlust, et toiduks tarvitatavad linaseemned mängivad vähktõve ennetamisel olulist osa, varustades meie organismi omega-3-rasvhapetega. Viimaseid läheb vaja tugeva põletikuvastase toimega molekulide sünteesimiseks, et hoida ära vähi arenguks soodsa keskkonna teket.
VÄHIVASTASED FÜTOÖSTROGEENID — LIGNAANID
Lisaks omega-3-rasvhapetele sisaldavad linaseemned suures koguses fütoöstrogeene — molekule, mille keemiline ehitus sarnaneb östrogeeni omaga ja mis on võimelised leevendama liiga suurest östrogeenide sisaldusest põhjustatud kahjustusi organismis. Kui seni on teadlaste ja meedikute tähelepanu pälvinud eeskätt sojas sisalduvad isoflavoonid, siis tegelikult on looduses teisigi rinnavähi arengut tõkestavaid fütoöstrogeene — näiteks lignaanid.
Lignaanid on keerulised ühendid, mida leidub üsna paljudes taimedes, enim aga linaseemnetes. Tõepoolest, linaseemned sisaldavad palju rohkem sekoisolaritsiresinooli ja selle lähisugulast matairesinooli kui muud saadused. Need toimeained aga avaldavad positiivset mõju östrogeenidest sõltuvate vähiliikide ennetamisel: soolebakterite mõjul muunduvad antud ühendid enterolaktooniks ja enterodiooliks — kaheks molekuliks, mis blokeerivad östrogeenide sidumist rinnanäärme rakkudega.
Mitmed epidemioloogilised uuringud lignaanide toimest rinnavähi ennetamisel on andnud väga julgustavaid tulemusi. Enamikul juhtudest vähenes kõrgema östrogeenitasemega (eeskätt menopausieelses eas) naistel vere enterolaktooni kontsentratsiooni suurenemisega (sekoisolaritsiresinooli muundumise tulemusel) rinnavähi oht. Neid tulemusi kinnitasid laboriuuringud katseloomadega, kellele oli siiratud rinnanäärme kasvaja. Selgus, et kui lisada nende loomade toiduratsiooni lignaane, on võimalik kasvaja arengut peatada. Vastupidiselt sojas sisalduvatele isoflavoonidele, mis suurtes kogustes (nagu näitasid katseloomadega tehtud laboriuuringud) koguni soodustavad rinnanäärmekasvaja arengut, kutsuvad lignaanid esile kasvaja taandarengu. Seega võib öelda, et linaseemnetes sisalduvad fütoöstrogeenid kujutavad endast tõhusat alternatiivi soja fütoöstrogeenidele ning moodustavad tervistava toidulisandi rinnavähist puudutatud naiste tarvis, kellele soja tarbimine on vastunäidustatud. Niisiis on linaseemned mitmekülgsete raviomadustega toiduaine: vähendades kroonilist põletikku ja seeläbi vähirakkude arenguks soodsa keskkonna tekkimise võimalust on linaseemnetel võime ennetada vähktõbe. Linaseemnete kõrge lignaanisisaldus loob näiteks rinnavähi vastu otsekui tõelise kaitsemüüri.
Kokkuvõte
- Et organism omastaks linaseemnetes sisalduvaid omega-3-rasvhappeid võimalikult hästi ning et lignaanid muunduksid hõlpsamini aktiivseteks fütoöstrogeenideks tuleb seemned enne tarbimist tingimata peeneks jahvatada. Kuna omega-3-rasvhapped on äärmiselt õrnad ühendid ja rääsuvad kergesti, ostke pigem terveid seemneid ning jahvatage neid tavalises kohviveskis vastavalt vajadusele. Jahvatatud seemneid võib säilitada külmkapis õhukindlalt suletud pakendis, kuid mitte kauem kui kaks nädalat. Ärge ostke jahvatatud seemneid!
- Et linaseemnetes sisalduvate omega-3-rasvhapete muundumine kulgeks soodsates tingimustes, on väga tähtis piirata omega-6-rasvhapete tarbimist. Toitude valmistamisel kasutage rasvainena eeskätt oliiviõli (vältige päevalille- ja eriti maisiõli), samuti hoiduge nii palju kui võimalik liigselt töödeldud ja tööstuslikult toodetud valmistoitudest.
Katkend raamatust “Toiduga vähi vastu”, Richard Beliveau ja Denis Gingras, kirjastus Varrak
