Mai Maser: miks me kipume üle sööma?
Kaalus allavõtmine on juba tulekahju kustutamine. Et ülekaalu märkamatult ei tekiks, on mõistlik juba enne piiri pidada, sest liigsest kilokoormast on hoopis raskem lahti saada.
Igapäevakeeles ütleme, et toit on hea, kui see on isuäratav, eriti meelepärase maitsega.
Kui toit maitseb, on väga lihtne märkamatult süüa päevas 150–200% vajalikust kalorihulgast. Ülekaalu ja rasvumise olulisim tekkepõhjus ongi ülesöömine. Seda saab vältida ainult siis, kui suudad mõelda ja analüüsida, millist toitu oled võimeline nii ahnelt sööma, et ei oska piiri pidada. Samuti tuleb selgeks teha tervisliku toiduvaliku põhimõtted ja lihtsalt hakata neid järgima. Muud võimalust ei ole.
Hea maitse ahvatleb taas maitsma
Kui teadlased ütlevad, et toit on maitsev (isuäratav), siis mõeldakse toidu omadust ergutada isu ja kehutada rohkem sööma. Isuäratav toit tekitab mõnusa maitseelamuse, kuid annab põhjuse ka selle kordamiseks — just seepärast tahame süüa veelgi rohkem.
Maitsvus oleneb sellest, kuidas toit mõjub meie aistingutele. Tavaliselt on kõige maitsvamas toidus rasva, suhkru ja soola hea kombinatsioon. Lisaks suurendavad isu ka muud toidu omadused, mis meie tajusid mõjutavad, näiteks vahukoore külmus ja kohevus, šokolaadikoogi aroom või mee-sinepikastmega maitsestatud kanatiibade kuldselt küps pind. Need lisaaistingud panevad toitu suhu pistma veel siiski, kui nälg on ammu kustutatud.
Magus on mõnus koos rasvaga
Magusaeelistus ei ole üllatav. Kui vastsündinule panna keelele suhkrulahust, tuleb ta näole mõnus ilme: mida magusam see on, seda rohkem meeldib.
Toidueelistusi on palju uurinud Washingtoni ülikooli professor Adam Drewnowski. Esialgu keskendus ta suhkru uurimisele, kuid peagi veendus, et see üksinda ei ole magusa toidu eelistamise põhjus. Kui see nii oleks, piisaks kotitäie suhkru söömisest, et isu rahuldada.
Alates 1980. aastatest on pööratud tähelepanu ka rasvale kui maitseparandajale. Leiti, et suhkur on eriti maitsev just koos rasvaga, kuna see annab meeldiva tekstuuri ja aroomi, mis muudab toidu isuäratavaks.
Professor Drewnowski tegi katse viie piimatootega, mille suhkru- ja rasvasisaldus oli erinev: lahja piim, täispiim, piim pooleks veega, paljas vahukoor ja vahukoor, millele oli lisatud päevalilleõli. Selgus, et kõige halvema hinnangu said lahja piim ja suhkruta vahukoor. Kui aga rasvasele koorele lisati suhkrut, maitses see kõige paremini ja sai ka kõige kõrgema hinde.
Maitse määrab mõnupunkt
Enim süüaksegi rasvast magusat toodet, kuid selle maitsekombinatsioon peab olema sobiv. Paljud suudavad toidu maitsestamisel ja söömisel määrata enda jaoks mõnupunkti (bliss point) — see on hetk, mil tunneme suhkru magususest, soolast või rasvast kõige rohkem mõnu. Teadlased on kujutanud seda ümberpööratud U ehk hobuselooga kujul: kui panna rohkem suhkrut, muutub toit maitsvamaks, ent kui jõuame magusa lisamisega maksimumpunkti üleval kurvi keskel, hakkab maitse meeldivus vähenema. Näiteks magusatel jookidel on see punkt 10% ümber. Kui lisada veel suhkrut, muutub jook magusamaks, kuid ei maitse enam nii hästi.
Soola puhul on maitsekõver samasugune, kuid ka väikese soolahulga lisamine avaldab tervisele rohkem halba mõju kui suhkru kontsentratsiooni suurendamine.
Toitu on kergem üle soolata kui üle suhkurdada. Maitse mõnupunkt on supile lisatava soola puhul madalamal kui näiteks kartulikrõpsude puhul või kuivküpsistel. Soolase maitse meeldivus oleneb suuresti ka harjumusest.
Kõige rohkem aga parandab toidu maitsvust ja paneb sööma see, kui toidus on kõike kolme — suhkrut, rasva ja soola.
Meestel on rasvaga lihtsam
Meestel ja naistel on ühepalju rasvarakke, kuid mehe rasvarakud on väiksemad, kusjuures nendes on rohkem rasva vabastavaid ensüüme. Naise rasvarakud aga on viis korda suuremad ning neis on rohkesti rasva ladestavaid ensüüme.
Meestel on võime kergemini kaalus alla võtta — nad on edukamad dieedipidajad ja kehaliselt treenides langeb nende kaal ka kiiremini. Meeste lihasemass on naiste omast kolm korda suurem, ainevahetus 30% kiirem, vanusega kaasnev lihasekadu väiksem, juhtiv hormoon testosteroon ja lühem eluiga.
Naistel seevastu tõuseb kehakaal lihtsamini, ei allu nii kergesti dieedile ega kehalistele harjutustele, rasvamass on suurem ja ainevahetus aeglasem ning aastatega lisandub rohkem kehakaalu, nende juhtiv hormoon on östrogeen ja eluiga pikem.
Keskeas toimuvad organismi hormoonitasakaalus suured muutused ning ainevahetus aeglustub alates 30. eluaastast iga kümne aasta kohta 10%. Kui sellega kaasneb veel ülesöömine ja alatreening, lisanduvad ka kilod, mis omakorda põhjustavad stressi ja suuremat haiguste riski.
Miks kehakaal tõuseb; millised on 3 parimat nippi stressisöömise vastu ja kuidas süüa nii, et kaal ei tõuseks, loe edasi “Kogu pere toiduraamatu” peatükist “Ülesööjale”.
Dr Mai Maseri “Kogu pere toiduraamat” ei ole tavapärane käsiraamat, millest leiad ainult toitumisnõuandeid. Dr Maser on võtnud vaevaks koostada üksikasjalikud menüüd ja retseptid koos vajaliku teabega igale vanusegrupile. Eraldi peatükid on pühendatud lastele: beebist teismelisteni. Tähelepanu pööratakse noortele, kes alles plaanivad pisiperet, ja naistele, kes on lapseootel või imetavad emad. Eraldi toitumisplaanid on keskealistele ja seenioritele, kontorirottidele ja raske füüsilise töö tegijatele, samuti vahetustega töötajatele. Veelgi enam: dr Maser on koostanud menüüd ka terviseprobleemidega inimestele, näiteks nendele, kes kannatavad kõhukinnisuse või kõrvetiste all, taastuvad viirushaigusest või peavad hakkama saama suhkruhaiguse, rauapuuduse või laktoositalumatusega. Veel saad teada, milliseid jooke on mõistlik valida (kohv, tee, mahl, energia- või spordijook, karastusjook jt).
