Kuid kui liigsest maiustamisest ei suudeta loobuda, siis on alternatiiviks suhkruasendajad ehk magusained, mis on lauasuhkrust sadu kordi magusamad. Enim kasutatavad neist on aspartaam, atsesulfaam K, sukraloos ja sahhariin. Kõik magusained on läbinud põhjaliku hindamise erinevate maailmaorganisatsioonide ekspertide ja teadlaste paneelide poolt, mis on tunnistanud nende ohutust tänapäeva teadmiste põhjal. Euroopas selliseks pädevaks sõltumatuks asutuseks on Euroopa Toiduohutusamet (EFSA). Suure magususe tõttu on päevased kogused väikesed, kuid kuna lubatud annuste arvestamine on kehakaalu kilogrammi kohta, siis riski vältimiseks tuleks nende tarbimisest piirata lastel.

Uue loodusliku riskivaba magusainena on ka Eesti kaubandusse ja eestkätt ökopoodidesse ilmunud looduslik magusaine stevia. Steviast ehk suhkrulehest valmistatud siirup, lehepulber, tabletid ja muud tooted sobivad kõigile, ei anna liigseid kaloreid ja ei tekita ülekaalu. Kuna stevia talub kuumutamist, siis saab suhkrulehega valmistada ka magustoite ja keediseid. Erinevalt suhkrust on stevia madala kalorsusega ning hea suhkruasendaja diabeedihaigetele.

Looduslikult kasvab suhkruleht Kesk- ja Lõuna-Ameerika ning Mehhiko vihmametsades. Kõige esimesena uuris taime Hispaania botaanik Pedro Jaime Esteve ning just tema nimest kujunes taimele nimeks stevia. Eesti keeles on soovitatud kasutada sõna “suhkruleht” või “Paraguai suhkruleht”, kuid heal lapsel on mitu nime ning seega võib lühendatult kasutada ka nime “stevia”.

Kuigi taim oli ammu teada, eraldasid Prantsuse teadlased sellest alles 1931. aastal kaheksa glükosiidi (ametliku nimega stevioolglükosiidid), milledest kõige magusamad on steviosiid (250-300 korda sahharoosist magusam) ja rebaudiosiid A (ca 200 korda magusam). Erinevates riikides on stevia ekstrakti kasutatud naturaalse kalorivaba magustajana umbes 20 aastat. Ameerikas kasutatakse stevia lehti ja ekstrakti magustajana alates 2008. aastast ning Euroopa Liit andis loa kasutada steviat magusainena 2011. aasta detsembris peale põhjalikke teadusuuringuid. Kõige suurem tööstuslik stevia kasutaja on Jaapan, kus kasutatakse steviat alates 1971. aastast erinevates kondiitritoodetes, karastusjookides, kastmetes ja maiustustes.

Stevia kasulikkus tervisele

  • Stevia ei tõsta vere suhkrusisaldust ning on isegi seda langetava toimega ja sobib ka diabeetikutele. Stevia stimuleerib insuliini eritumist, mõjutades otseselt kõhunäärme beeta-rakke. Seega võib see vähendada vere suhkrusisaldust ja sobib veresuhkrut alandava toime tõttu 2. tüüpi diabeedi raviks.

  • Stevia vererõhku alandava toime tõttu võib regulaarsel kasutamisel sellega oma vererõhku normis hoida, eraldi vastavaid ravimeid kasutamata.

  • Stevia lehtedes on immuunsüsteemi tugevdavaid vitamiine ja mineraalaineid, mistõttu steviaga teed soovitatakse ka külmetushaiguste ja gripi ennetamiseks.

  • Tänu stevias sisalduvatele vitamiinidele aitab taim ennetada vistrike teket ja vabaneda tselluliidist. See aitab kaasa ka haavade ja lõhede paranemisele.

  • Stevia on kergelt põletiku- ja seenhaigustevastase toimega.

  • Stevial on kardiotooniline toime, positiivne mõju südamele ja veresoontele.

  • Stevia on kasulik kõhunäärme ja maksa talitusele.

  • Steviast tehtud tee vähendab gaaside teket, leevendab kõrvetisi ja normaliseerib maomahla happesust.

  • Stevia ei tekita kaariest fluori- ning teiste mikroelementide sisalduse tõttu .

  • Stevia on hea looduslik konservant, mistõttu kasutatakse seda koduste hoidiste valmistamisel.