Maitse psühholoogia
Ammu on möödas ajad, mil taltsutamatut kirge ühe või teise toidu vastu seletati tahtejõu puudumisega. Tänapäeval kinnitavad teadlased, et eksisteerib terve rida faktoreid, mis mõjutavad inimese suhtumist toitu. Toidueelistused sõltuvad keerulistest, ajus toimuvatest biokeemilistest protsessidest. Gastronoomilist valikut mõjutavad samuti välised psühholoogilised ärritajad.
Juhtimiskeskus
Inimese isu kontrollib hüpotalamus – hüpofüüsiga tihedalt seotud ajuosa, milles asetsevad vegetatiivse närvisüsteemi keskused. Hüpotalamus asub kõrvuti reproduktiivse funktsiooni eest vastutava osaga. Selles peitub oma kindel mõte: et sugu jätkata, peab inimesel olema piisavalt energiavarusid, esmajärjekorras rasvaladestuste näol.
Aju töötab välja mitmesuguseid organismi tegevust reguleerivaid aineid, s.h. ka neurotransmittereid – närviimpulside ülekandjaid – ning füsioloogilisi protsesse juhtivaid hormoone. Need mõjutavadki inimese vajadust teatud toiduainete järele.
Neuropeptiid Y tekitab hommikuti isu süsivesikuterikka toidu – saia, leiva, helveste ja putrude järele. Selline toit korvab une ajal kulutatud glükoosi vajakajäämise. Kui jätta organismi palve rahuldamata, ei anna see rahu. See on ka põhjus, miks need, kes tavaliselt hommikusöögi vahele jätavad, päeva jooksul rohkem sööma kipuvad.
Galaniin hakkab tegutsema lõuna ajal ning “palub” midagi rasvasemat. Huvitav fakt on see, et naised eelistavad rasvade ja süsivesikute segu (küpsised, küpsetised, võileivad, juustuga makaronid), meeste eelistuseks on aga rasvade ja valkude ühendus ehk liha.
Serotoniin suurendab elujõudu, alandab valu, vähendab isu ning aitab uinuda. Serotoniini tootmist soodustab süsivesikuterikas toit. Kui sellest hormoonist puudu jääb, muutub tuju halvaks ning siis sööstetakse instinktiivselt magusa kallale. Serotoniini tase kõigub sõltuvalt aastaajast ning tervislikust seisundist. Selle defitsiit on üks põhjustest, miks päeva teisel poolel ning talvel (naistel ka enne menstruatsiooni) tõmbab kõiki magusa poole.
Oksütotsiin on sild, mis ühendab toitu ja tundeid. Naise organism töötab seda eriti intensiivselt välja pärast sünnitust, stimuleerimaks ja kinnistamaks ema ja lapse psühholoogilist sidet. Teadlased oletavad, et selle hormooni liigne hulk võib kutsuda esile näljatunde neil, kes on üksikud ning vajavad armastust.
Maitse sõltub sellest, mida inimene teab ühe või teise toiduaine kasulikkusest.
- Kui ollakse veendunud, et õige toitumine aitab säilitada tervist, on lihtsam piirata rasvade tarvitamist.
- Kui endale sisendada, et toidus on vähe rasva (isegi, kui see ei vasta tegelikkusele), siis süüakse palju rohkem, kui mõtte juures, et laual on rasvane toit. Need, kes arvavad, et kõrge rasvasisaldusega toidud on palju maitsvamad, eksivad rängalt. Suur osa inimestest ei suuda maitse järgi eristada rasvast toitu rasvatust.
Maitse on maitse vaenlane
Toidueelistused on sama kordumatud kui sõrmejäljed. Näiteks on ühtedel sünnist saadik soov magusa, teistel – soolase järele. Mõni aga ei suuda vastu panna praetud kana aroomile… Süüdlaseks on siin rasv, mis parandab mitte ainult toidu maitset, vaid ka lõhna. Muide, ühenduses suhkruga (shokolaad, jäätis) suurendab see endorfiinide väljatöötamist ajus. Need ained – sarnaselt morfiinile – loovad eufoorilise seisundi. Huvitaval kombel saavad shokolaadi ja jäätist armastavad inimesed just toidust suurima naudingu.
Ometi võib tuju tõsta mitte ainult magusa abil. Kofeiin parandab vastuvõtuvõimet, foolhape alandab stressi, koliin (B grupi vitamiin) parandab mälu. Niisiis, kui ees seisab raske päev, tuleks seda alustada tassi kohvi, peotäie seleeni sisaldavate kõrvitsaseemnete ning koliini sisaldava keedumunaga. Toitu valides võiks arvestada, et süsivesikuid valkudega segades takistate serotoniini teket.
Toidu ikke all
Sundmõtted toidule saadavad inimest kõikjal – need on ajakirjade klantspiltidel ning kõikjal nähtavatel reklaamidel. Supermarketites on toidud asetatud selliselt, et kindlapeale tekib tahtmine neid osta.
Pidevad meeldetuletused äratavad isu, eriti siis, kui emotsioonid üle pea kokku löövad. Sellise huviäratava seaduspärasuse avastasid teadlased eksperimendi käigus.
Eksperimendis osalejatele näidati melodraamat, mida pidevalt katkestati kaalust allavõtmise programmi reklaamklippidega. Filmi ajal lubati vaatajatel maiustusi süüa nii palju, kui keegi tahtis. Selgus, et need, kes soovisid kõhnuda ning olid juba dieedil, maiustasid kõige rohkem.
Just sellepärast kasutavad paljud tootjad seost toidu ja meeleolu vahel, reklaamides oma tooteid, kui parimaid vahendeid võitmaks kurbust ning tõotades paradiislikku naudingut igast shokolaaditükikesest.
Emotsionaalne nälg
Toidueelistustele mõjuvad ka elukogemus ning meeleolu. Aastatega kujunevad inimesel välja keerulised seosed argiolukordade ja erinevate toitude vahel.
Kui lapsena haige olles kostitas vanaema teid omaküpsetatud pirukatega, siis võib juhtuda, et vastupandamatu soov küpsetiste järele tekib alati siis, kui hing vajab hellust ja tähelepanu. Praktiliselt võib iga emotsioon – kas vaimustus või hirm – sundida ette võtmas teed külmiku juurde “rahustite” järele.
Psühholoogide arvamust mööda on olemas kolm reaktsiooni tüüpi emotsionaalsele vapustusele. Ühed inimesed söövad palju, teised – vähe, kolmandad – nagu tavaliselt.
Esimestel tekivad probleemid, kuna neid ähvardab ülesöömise oht. Kuigi toitu peetakse suurepäraseks vahendiks muremõtete peletamisel, annab see kergendust vaid lühikeseks ajaks, probleemi ennast lahendamata.
On teinegi ilming psühholoogilisest sõltuvusest toidust – see on eitav suhtumine sellesse. Toit on aga hädavajalik keha energia allikas. Pealegi on juba ammusest ajast teada, et jagades teisega söömaaega, jagatakse ka osa oma elust. Toit võib tõepoolest tekitada emotsionaalse mugavustunde, kutsuda esile rõõmsaid mälestusi ning aidata selgusele jõuda oma enese sisemaailmas. Kuid vaid tingimusel, et söömine ei muutu avalikuks kõhuorjuseks.
Kuidas õppida oma maitset juhtima
Transs, millesse võib langeda shokolaaditorti nähes, on esile kutsutud mitmest sisemisest faktorist. Ometi ei tasu mingil juhul üle pingutada. Allpool on toodud mõned nipid, mis aitavad toidu tõmbejõuga võidelda.
- Enne ihaldatud piruka kallale asumist, peaks endalt küsima, mis on see, mis sunnib sel hetkel sööma – kas nälg või emotsioonid. Kui viimased, siis võiks leida teise viisi nendega toime tulla: helistada sõbratarile, võtta vanni või minna lihtsalt jalutama.
- Soovidele tuleb vastu tulla. Kui on isu shokolaadi järele, võib ju tükikese võtta, et hiljem eneselegi märkamata mitte tervet tahvlit ära süüa.
- Et vältida toitainete taseme järske kõikumisi organismis, ei peaks söögi vaheajad pikemad olema kui 4 tundi.
- Nädala jooksul võiks päevikut pidada, pannes sinna kirja kõik, mida söödi, millal ja miks… See on abiks vajalike korrektiivide tegemisel.
Tuju aitavad tõsta:
- Kofeiin on kerge antidepressant ja stimulaator.
- Munades ja maksas on palju koliini – mälu parandavat B grupi vitamiini.
- Brasiilia pähklid, teraviljad, pudrud, banaanid, kalkuniliha, piim ja juust sisaldavad aineid, mis stimuleerivad serotoniini väljatöötamist.
- Kaunviljalised, liha ja soja aitavad tänu neis leiduvatele valkudele omandada informatsiooni.
- Shokolaad on tulvil süsivesikuid, mis aitavad kaasa serotoniini ja energiaallika – glükoosi tekkele.
