Marjahooaeg on käes! Millistest marjadest millist kasu saab?

 (4)
HÕBELUSIKAS 2006
Foto: Ardo Kaljuvee

Peagi valmivad punased ja mustad sõstrad ning mustikad, mis on samuti eriti rikkad C-vitamiini poolest. Marjad annavad väsinud kehale ja vaimule juurde eluenergiat ning aitavad vähendada südamehaiguste ja kasvajate riski. Seda aga ainult siis, kui sööme marju sageli ja just värskelt. Millist kasu me ühest või teisest marjast saame, sellest juba järgnevalt.

Alanud heinakuu küpsetab aina juurde marju, mida on tervislik rohkelt suhu pista ja toidu sisse panna. Enim vitamiine pakuvad värsked valminud marjad.

Punased sõstrad

Ei ole aeda, kus puuduks mõni sõstrapõõsas. Punane sõstar kui väga hea mahlamari kuulub sõstraliste sugukonda koos valge ja musta sõstra ning karusmarjaga. Kui sõstrapõõsaid korralikult hooldada, võivad need samal kasvukohal marju anda 20–25 aastat.

Punaseid sõstraid kasutatakse peale mahla ka veini, moosi, siirupi ja kompoti tegemiseks.

Peidus rikkalikult kasu

Punased sõstrad sisaldavad rohkesti C- ja P-vitamiini, kaaliumi, kaltsiumi, fosforit, magneesiumi, väävlit ja naatriumi, samuti rauda, vaske, mangaani ja tsinki. Ka on nendes marjades märkimisväärne kogus (100 grammis 8,2 grammi) kiudaineid, mis aitavad korras hoida seedimist.

Värskelt sügavkülma

Seotud lood:

Värskelt pressitud ja pakendatud sõstramahla saab säilitada sügavkülmas. Selline mahl maitseb talvelgi suviselt. Peale selle võiks sügavkülma panna mõned rootsudega marjad, et neid palaviku korral värskelt süüa — rahvameditsiinis on ammust ajast ka punast sõstart kasutatud higistama ajava ja palavikku alandava vahendina.

Annab ka magusama une

Soe punasesõstrajook meega on hea pingemaandaja ja unesoodustaja. Rahvameditsiinis kasutatakse punaseid sõstraid peale palaviku alandamise podagra, ishiase ning südame-veresoonkonnahaiguste korral.

Punast sõstart peetakse tähtsaks tervise tugevdamisel ja taastamisel nii värskelt kui ka hoidistes. Et üleküpsenud marjades väheneb kiudaine pektiini hulk, mis on oluline tervise kaitsja, soovitatakse punasesõstratarretist valmistada poolvalminud marjadest.

Punase sõstra häid omadusi:

  • On üldtugevdava toimega, tugevdab immuunsüsteemi.
  • Hoiab luude tervist, kuna sisaldab heas vahekorras mitmesuguseid mineraalaineid.
  • Alandab palavikku ja leevendab muid külmetushaiguse vaevusi.
  • Aitab ennetada vähki.
  • Reguleerib vere hüübimist.
  • Sobib podagra leevenduseks.
  • Parandab ainevahetust.
  • Toetab südame-veresoonkonnatalitlust.
  • Aitab korras hoida seedesüsteemi ja sapieritust.

Mustad sõstrad

Musta sõstart võib julgelt nimetada aiamarjakuningaks, kusjuures lehed on niisama väärtuslikud kui marjad. Päris küpseks saavad marjad alles augustis, kuid siis on need ka kogunud endasse kõige rohkem C-vitamiini. Muide, lehtedes on seda veelgi rohkem.

Kuus lusikatäit päevas

C-vitamiini on mustas sõstras 5–9 korda rohkem kui apelsinis — vaid kibuvitsamarjades on seda vitamiini rohkem. Kui arvestada seda, et kibuvitsamarju me ju peoga ei söö, siis must sõstar on ikkagi selle poolest etem.

Musti sõstraid tuleks süüa umbes kuus supilusikatäit päevas — siis on päevane C-vitamiini kogus käes.

Aitab terve olla ja terveneda

Mustasõstramahl sisaldab rohkesti flavonoide, mis aitavad ennetada kroonilisi südamehaigusi ja vähktõbe. Marjad annavad elujõudu ja rohke C-vitamiini tõttu kiirendavad haigustest tervenemist ning tugevdavad immuunsüsteemi. Ka on nendest marjadest palju abi pärast luumurdu luude mineraalainesisalduse taastamisel ning artriidi, aneemia ja ateroskleroosi ravis.
Kõige rohkem pakub must sõstar kaaliumi, aga ka rauda, fosforit, kaltsiumi, mangaani, seleeni ja magneesiumi.

Musta sõstra häid omadusi:

  • On üldtugevdava toimega, tugevdab immuunsüsteemi.
  • Aitab külmetus- ja nakkushaigustest terveneda.
  • Pidurdab vähirakkude arengut.
  • Aitab kehast välja viia kahjulikke aineid.
  • Peletab tõhusalt väsimust.
  • On tervisetoeks südame rütmihäirete ja kõrgvererõhktõve korral.
  • Aitab rauavaegusest tingitud kehvveresuse korral.

Mustikad

Mustikas kui maitsev ja väärtuslik metsamari on saanud endale sugulasteks ka kultuursordid, mida kasvatatakse põõsana koduaias.

Vaprad kaitsjad ja hoidjad

Mustikad sisaldavad suhkruid, pektiini, park- ja värvaineid. Viimased on väga väärtuslikud koostisained, mis kuuluvad antotsüaanide rühma ja keemiliselt polüfenoolide hulka. Nende keeruliste nimetuste taga on väga tugev antioksüdatiivne kaitse paljude terviseprobleemide vastu — need tugevdavad ja hoiavad organismi.

Mustika värvained kaitsevad rakke oksüdatiivse stressi eest, mis hävitab, just nagu põletab rakke. See tähendab kaitset krooniliste põletike, südame-veresoonkonnahaiguste, vähi ja teiste tõbede eest.

Aeglustavad vananemist

Mustikas peituvad põletikuvastased a antioksüdatiivsed ained suudavad kaitsta ka geenikahjustuste eest ning aeglustavad vananemist.

Muu hulgas soodustavad mustikad insuliini vabastamist ja glükoosi imendumist. Seega eriti kasulikud on need ka 2. tüüpi suhkruhaiguse põdejatele.

Tarvilikud ajule ja silmadele

Iseäranis suurt tähelepanu pööratakse mustika sinisele värvainele mürtilliinile, mis koos C-vitamiini ja rauaga soodustab vereloomet ning hoolitseb veresoonte elastsuse eest, seda eriti ajus ja silmades.
Seepärast on mustikad väga kasulikud inimestele, kes kannatavad kanapimeduse all — ei näe hästi hämaras ega pimedas. Samuti on mustikad toeks neile, kelle silmad on liiga valgustundlikud.

Mustika häid omadusi:

  • Kaitseb nägemispigmente, nägemisnärve ning silma võrkkesta rakke ning kosutab kiirelt väsima kippuvaid silmi.
  • Sisaldab aminohapet trüptofaani, mis soodustab uinumist.
  • On põletikuvastase toimega.
  • Tugevdab immuunsüsteemi.
  • Värsketel marjadel on kõhukinnisuse korral lahtistav toime.
  • Kuivatatult aitab kõhulahtisuse korral, kuna sisaldab palju parkaineid.
  • Aitab vältida trombe, tugevdab veresooni ning alandab vererõhku.
  • Kaitseb erinevate närvisüsteemi haiguste eest.
  • Aitab võidelda kahjulike bakteritega (soolehaiguste korral on soovitatav süüa marju iga päev).

Allikas: kodus.ee