Mida süüa seedehaiguste korral?

 (15)
Mida süüa seedehaiguste korral?
Foto: Andres Putting

Ligi pooled maailma elanikest on aeg-ajalt kimpus seedevaevustega. Enamasti need mööduvad ja haiged arsti juurde ei lähe. Seedimine sõltub paljuski sellest, missugune on inimese töö, puhkus ja uni, mida inimene sööb, milliseid haigusi põeb, kui vana on jne.

Seepärast ei saa rääkida näiteks kõhulahtisusest või -kinnisusest üldises mõistes, sest esmalt peab teadma põhjust. Enamik seedehäireid on seotud organismi vananemisega, mil esineb ka haigusi, mis põhjustavad seedehäireid. On neidki, keda saadab kogu elu krooniline kõhukinnisus, põhjuseks vähene liikumine ja tasakaalustamata toit. On ka inimesi, kelle kõhukinnisus või -lahtisus on pärilik.

Paljude inimeste seedetrakt reageerib ägedalt mitmesugustele toitudele, jookidele või pingele kõhulahtisuse, -kinnisuse, -krampide või valuga.

Et vältida seedehaigusi, peame siiski ka teadma, mis toimub meie seedeelundites. Oluline on arvestada, et kiiruga ja halvasti mälutud toit suus võib maos tekitada kohe probleeme. Söömiseks tuleb varuda aega ja toitumine olgu kindlatel kellaaegadel. Tänu korrapärastele toidukordadele jagub energia ühtlaselt kogu päevaks. Tähtis on korralik hommikueine, et reipust jaguks terveks päevaks. Seedehäirete puhul on väga tähtis toit, mida sööme.

Kõhukinnisus

Ennetavaks abinõuks on organismi igakülgne tugevdamine kehalise töö, liikumise, sportimise ja korrapärase tasakaalustatud toitumisega. Toit peab olema mitmekesine, sisaldama rohkesti kiudaineid, vitamiine, mineraalaineid jm. Arstide soovituste järgi peaks iga inimene kujundama endale roojamisrefleksi kindlale kellaajale, roojamist ei tohi edasi lükata ega tungi maha suruda. Normaalseks roojamissageduseks peetakse 2-3 korda päevas, kui see toimub 3 korda nädalas, on organismi vaja juba aidata. Aga kuidas?

Närvisüsteemi on vaja tugevdada organismi karastamisega ja veerituaaliga. Pajudele inimestele on abiks klaasi külma vee joomine hommikul koos jaheda dušiga.

Kindlad söögiajad ja päevarežiim soodustavad normaalset seedimist.

Heaks seedimiseks vanemaealistele peaksid toiduratsioonid jaotuma järgmiselt:

  • hommikueine 30%;

  • oode 10%;

  • lõuna 50%;

  • õhtusöök 10%.

    Toit peab olema kiudaineterikas, seega sisaldama piisavalt aedvilju ja täisteraviljasaadusi. Söömise ajal ja kohe pärast sööki pole soovitav juua piima, isegi vett, sest sellega lahjendatakse seedemahlu, mida näiteks vanemaealistel niigi napib. Loobuda tuleks ka liigsest valgurikkast toidust (juust, kala, liha jt), mis põhjustab tihti kõhukinnisust.

    Piima peaks tarbima hapendatud kujul (keefir, pett, jogurt jne). Piirata tuleks loomsete rasvade sisaldust toidus. Kui on kalduvus seedehäiretele, siis süüa sagedamini, pigem vähem korraga vältimaks seedesüsteemi liigset koormamist.

    Kohv on mao- ja soolhäirete ilmlemisel sage süüdlane. Targem oleks sellest sooleärritajast loobuda ja asendada kohv taimeteega.

    Seedevaevustest päästab kiudainerikas toit

    Soolte ja mao tegevust parandavad kiudainerikkad toiduained: teraviljad ja teraviljatooted, aedviljad (puuviljad, marjad, köögiviljad jm). Organismis jääb sageli puudu kiud- ehk kestainest, norm: 25-35 g päevas. Nii sisaldab kiudaineid 100 g õunu 1,8 g, pirn 2,8 g, kapsas 2 g, peet 2,5 g, porgand 2,4 g, kaerahelbed 5,7 g, nisujahu 3,5 g, rukkijahu 13,6 g, neljaviljahelbed 9,2 g, nisukliid aga juba 37,5 g jne.

    Seega peab aedviljade ja teraviljasaaduste hulk olema tõepoolest suur, et saada kätte soovitud kogus kiudainet. Kui nendest on puudus, siis ei ohusta meid mitte üksnes krooniline kõhukinnisus, vaid ka jämesoole vähk, suhkruhaigus jt tõved. Kama, müsli, kliid, pudrud (küpsetised), täisteratooted jt taolised toidud peaks alati kuuluma hommikusele toidulauale. Sööma peab täisteraleiba ja sepikut - need ei tee kedagi paksuks, küll aga hoiavad seedimise korras.

    Aedvili ei anna mitte üksnes pikka iga, vaid vähendab jällegi meie piinu seedimisega. Unustada ei tohi pisemaidki seemneid toidu kiudainetega rikastamiseks ja rohkesti vett.

    Kõik eelnimetatud toiduained seovad seedekulglas rohkesti vett - seetõttu see paisub ja suurendab soolte sisu. Nii saab kõht varem täistunde ja pole karta kõhukinnisust.

    Kui varem ei ole kliisid toidu sisse pannud, siis alustada tuleb vähese hulgaga. Harjumatult suured kogused võivad tekitada gaase.

    Toitumisspetsialistide seisukohad on, et üle poole toiduenergiast peaksid andma süsivesikuterikkad toiduained nagu leib, sepik, tangained, makaronid, teraviljahelbed ja -pudrud, müsli, kartul jt. Teraviljatoidud kombineerituna aedviljadega sobivad just hommikutoiduks ja hoiavad korras seedimise terve päeva jooksul.

    Kui meid ei piina kõrge maohape, on alati soovitav süüa magustoiduks marju, nagu karusmarju, astelpajumarju, musti sõstraid jt vastavalt meie enesetundele. Kes ei saa toorena süüa, tehku seda kuumutatult, näiteks supina või kompotina. Sama tõde kehtib ka puuviljade kohta. Ahjus küpsetatud õun või mõni muu puuvili ei tee maole halba, kuid seedimist korrastab.

    Nii näiteks võiks hommikusöök olla selline:

    2 sl tatra- või nisukliisid, purustatud linaseemneid, 0,5 kl riivitud õunu, suvikõrvitsat või porgandeid, 1 kl keeva vett, 1 tl mett või 1 sl marjasiirupit.

    Vala kliid ja seemned üle keeva veega, lase soojas tõmmata 30 min, sega juurde riivitud aedvili, mesi või siirup, hoia veel paar minutit maitse ühtlustamiseks ja söö kohe. Kliijoogi võib teha ka rohkema veega ja peale seismist kurnata. Sel juhul on vedelikku mõttekas maitsestada enne joomist juurvilja või puuvilja mahlaga.

    Kõige rohkem sisaldavad kiudaineid ja on ka seedimist korrastavad: kaunviljad, petersell, tomat, porgand, peet, kapsas, kaalikas, kõrvits (ka suvi- ehk põõsaskõrvitsad), spinat, salat, pirnid, ploomid, sõstrad, rabarber, jõhvikad, astelpajumarjad, karusmarjad, pihlamarjad, igasugused seemned, ebaküdoonia viljad, neljaviljahelbed, täisterajahud, kliid.

    Et aedviljades leiduvad kiudained organismis kasulikult toimiksid, ei soovita neid liialt kuumutada. Köögiviljad peaksid hamba all ikka krõmpsuma, v.a kartul, mille maitse poolkõvalt pole hea. Kaerahelbeid ega tange ei tohiks liialt pehmeks keeta.

    Kas munast peame loobuma?

    Sugugi mitte (kõvaks keedetud muna mõjub küll kõhtu kinnistavalt), sest ka muna saab kombineerida paljude teiste toiduainetega, mis lahtistavalt mõjuvad. Kui lisame muna küpsetistesse, on paljude retseptide puhul kõrval marjad või puuviljad, mis teevad oma tasakaalustavat tööd. Kevadine rabarberi- või sügisene õunakook on seda kõigile praktiliselt tõestanud.

  • Otse lahtistavalt mõjub rukkijahust ja suvikõvitsast valmistatud pannkook või mõni teine tainatoode riivitud õuna või kabatšokiga (kõrvitsaga).