Miks tasub mõndasid puu-ja juurvilju teistest rohkem süüa

KAALUABI: Hetkel on kõikjal märgata ja kuulda, et 5 on see arv, millises koguses peaksime tarbima iga päev puu- ja juurvilja. Viie hulka kuuluvad puuviljad ja marjad ning aedviljad. Viimaste hulgas on oma koht ka juurviljadel, kuid kartul sinna sisse ei kuulu. Toitumise osas on oluline tarbida neid võimalikult värskena või tervislikult valmistatuna. Konservid ja kuivatatud puuviljad ei ole küll keelatud, kuid need peaksid haarama vaid väikese koguse soovitud viiest. Sama kehtib ka mahlade hulka, mida peaks tarbima siiski väikeses koguses.

Puuviljad ja aedviljad on väga olulised, sest sisaldavad palju kasulikke aineid nagu vitamiine, mineraale (kaalium, magneesium), kiudaineid, karatenoide ning flavonoide. Lisaks on puu- ja aedviljad suure toitainesisaldusega tarbitava energiahulga kohta. Süües päevas 500 grammi puu- ja aedvilja, näiteks üks õun, üks banaan, 1 dl mahla, 125 grammi tomatit ja salatit, 65 grammi lillkapsast ja 65 grammi brokolit, annab see kõik kokku vaid 250 kalorit.

Paljud epidemioloogilised uurimused on näidanud, et puu- ja aedvilja tarbimine kaitseb erinevate krooniliste haiguste ja nendega seotud riskifaktorite vastu nagu näiteks erinevad vähivormid, vererõhuprobleemid, halva kolesterooli tase veres, südame-veresoonkonna haigused ning 2. tüübi diabeet. Selleks, et puu- ja aedvilja tervislik toime tõesti mõjuks, peaksime iga päev tarbima vähemalt 400 grammi, kuid soovitavalt 500 grammi puu- ja aedvilja päevas. Soovitavalt pool kogusest puuviljadena ning pool aedviljadena. Puuviljamahl sellest võiks olla maksimaalselt 1 dl ning pool aedviljadest peaks olema „jämedakoelised“ nagu näiteks juurviljad, lillkapsas ning brokoli.

Allikas: slv.se