Targem oleks istuda laua taha ning hakata oma halvale tujule vastu maitsva ja kasuliku toiduga. Seda enam, et mõned toiduained sisaldava nn „rõõmuvitamiine“ — aineid, mis tõstavad tuju.

Rasvane kala

Uuringud on näidanud, et nendes maades, kus elanikud söövad palju kala, tuleb oluliselt harvemini ette depressioone ja enesetappusid. Põhjus on omega-3 rasvhapetes, mis on hädavajalikud mitte ainult südamele ja veresoontele, vaid ka ajule. Seetõttu peaksid need, kes ei taha halba tuju endale ligi lasta, kas või kord nädalas rasvast kala sööma. Seejuures tuleb silmas pidada, et kuumutamisel kasulikud rasvhapped hävivad. Järelikult ei saa praetud ja keedetud kala pretendeerida antidepressandi nimetusele. Eelistada tuleks tavalist heeringat, kuna seda valmistatakse ilma termilise töötlemiseta. Kalarasva on aga heeringas hulgaliselt. Lisaks saavad heeringat söövad inimesed veel ühe hea tuju elemendi — D-vitamiini. Seda vitamiini sünteesib meie organism päikese valguse mõjul. Pole juhus, et lõunamaa inimesed, kes elavad alalises päikesepaistes, on enamasti ikka heas tujus. Põhjamaa rahvastel jääb aga alatasa D-vitamiinist puudu. Valides enda lauale heeringat, tuleb eelistad vähesoolaseid sorte. Liigne sool on organismile kahjulik.

Apelsinid

Need puuviljad sisaldavad rohkesti C-vitamiini, mis on hädavajalik ajule, et loomsetes valkudes sisalduvaid aminohappeid ümber töödelda õnnehormoon serotoniiniks.

C-vitamiini sisalduse poolest ei jää apelsinid alla sidrunitele, samas ületavad neid B-grupi vitamiinide hulga poolest. Lisaks on apelsinid ka pektiinirikkad. See aine aga parandab seedimist, stimuleerib soolestiku tööd ning viib organismist välja liigset kolesterooli. Kolesterool ladestub veresoonte seintesse. Tekivad veresoone valendikku ahendavad naastud, mis takistavad vere voolamist soontes. Seega on takistatud hapniku ligipääs rakkudesse, sealhulgas ka ajju. „Näljapajukil“ viibiv aju reageerib sellele kindlasti töövõime alanemise ning hajameelsusega.

Šokolaad

Šokolaadis leidub hulgaliselt bioloogiliselt aktiivseid aineid, mis panevad meie aju välja töötama rõõmuhormoone. Juba nutikad asteegid, kes esimesena hakkasid oma toidus šokolaadi kasutama, olid teadlikud sellisest kakao-ubade omadusest. Suur asteekide juht Montezuma jõi enne haaremisse minekut tervelt viis tassitäit kuuma šokolaadi. Räägitakse, et tema naised olid kõik väga rahul. Ja kui rahul võis olla veel suur juht ise oma paljude kallimatega! Šokolaadis sisalduv fenamiin tekitab armumise tunde.

Seda, et šokolaaditahvel aitab halvast tujust vabaneda, teavad paljud juba oma isiklikest kogemustest. Selline võluefekt on seletatav šokolaadis leiduva õnnehormoon serotoniiniga. See on aine, mille vajakajäämine organismis toob väga kergesti endaga kaasa rõhutud meeleolu ja depressiooni.

Herned

B-grupi vitamiinide asendamatu allikas. Vajame neid närvisüsteemi tõrgeteta tööks. Herned tõstavad tuju ja parandavad und. Paraku suhtuvad paljud meist hernestesse suure eelarvamusega ning püüavad nende söömist vältida, kartes spetsiifilisi tagajärgi. Ja ometi täiesti asjata! Neid probleeme on pärast herneste söömist lihtne vältida. Esiteks ei tasu söögiks kasutada ülevalminud herneid — revolutsiooni kõhus kutsuvad esile kestad, mis vastavalt küpsemisele muutuvad aina paksemaks. Teine viis herneste harjutamiseks rahumeelsele koostööle seedetraktiga on leotada neid pool tundi vees. Seejärel tuleb vesi ära valada ning valmistada toit värske veega. Selline valmistusviis aitab vältida ebameeldivaid tagajärgi.

Mereannid

… sisaldavad joodi, ilma milleta on õige ainevahetus, suur töövõime ja intellekt võimatu. Absoluutne tšempion joodisisalduse poolest on merikapsas, aga ka krevettidel on, mille üle uhkust tunda.
Peale joodi sisaldavad ülalmainitud mereasukad B-grupi vitamiine ja D-vitamiini. Seega võib neid julgelt antidepressantide hulka arvata.

Pudrud

Hommikul söödud pudrud annavad organismile vajaliku reipuse laengu terveks päevaks. Inimene, kes on harjunud hommikusöögiks putru sööma, allub päeva jooksul vähem stressile kui tema „näljased“ kaaslased.

Asja iva peitub B-grupi vitamiinides, mida leidub šlakkides. Lisaks on hommikune puder hädavajalik ajule selleks, et paremini keskenduda ning infot meelde jätta. Need, kes söövad korralikult hommikust, satuvad ka tunduvalt harvemini autoavariidesse.

Vahepalad tulevad kasuks

Kui sa oled stressi tõttu harjunud pidevalt midagi põske pistma, siis suhtu nendesse vahepaladesse tähelepanelikult. Las need olla siiski ka sulle kasulikud.

  • Krõpsude asemel pähklid. Need täidavad sama hästi kõhtu, kuid on palju kasulikumad. Krõpsud varustavad sinu organismi vaid lisakaloritega, liigse soola ja kantserogeenidega — ainetega, mis moodustuvad kartuli pikaajalisel praadimisel keevas taimeõlis ning suurendavad onkoloogiliste haigestumiste riski. Pähklid aga sisaldavad A- ja E-vitamiine, lisaks veel B-grupi vitamiine. Need alandavad ka vanadusest tingitud nõdrameelsuse ja äkilise infarkti saabumise riski. E-vitamiin takistab kolesterooli naastude moodustumist ning kaitseb veresooni. Parimateks pähklite seas peetakse mandleid, mis sisaldavad E-vitamiini organismi poolt kõige kergemini omastatavas vormis. Inimesed, kes söövad vähemalt kaks korda nädalas 30 grammi pähkleid, vähendavad infarkti haigestumise riski 47% võrreldes nendega, kes üldse pähkleid ei söö.
  • Jäätise asemel jogurt. Jäätis on küll maitsev, kuid üsna kaloririkas. Seal leidub liiga palju suhkrut ja rasva, mis küll kutsuvad esile lühiajalise rõõmupuhangu, kuid lõppkokkuvõttes tekitavad tuju langust ja apaatiat. Jogurtis on vähem suhkrut, kuid palju rohkem vitamiine ja mikroelemente. Jogurtitopsis võib leida kaltsiumit, kaaliumit, tsinki, fosforit ja magneesiumit. Kaltsium ja fosfor on vajalikud luude, hammaste ja lihaste jaoks, kaalium toetab optimaalset vererõhku ja soodustab närviimpulsside liikumist (ilma selleta sa ei saakski aru, et käsi tuleb tulise panni juurest eemal hoida). Magneesium aga parandab naha seisundit, hoiab ära küünte murdumise ning teeb juuksed tihedaiks ja siidjaiks.
  • Kommide asemel kuivatatud puuviljad, mis on samuti magusad, kuid mitte nii kahjulikud. Õige kuivatamise korral pimedas hästi tuulutatud ruumis säilib puuviljades umbes 70% vitamiinidest ja peaaegu 100% mikroelemente. Nende seas on südamele kasulik kaalium, A-vitamiin, K-vitamiin, mis parandab vere koostist, ennetades tromboose, ning P-vitamiin, mis tugevdab nii suurte arterite, kui ka väikeste kapillaaride seinu.
  • Kuivikute asemel porgand. Kui tahad midagi krõbistada, võta porgand. See mitte ainult ei varusta sind vitamiinidega, vaid puhastab ka hambaemaili toidujääkidest ning saab hakkama kaariest ja igemepõletikku tekitavate mikroobidega.

Allikas: delfi.ua