Neli hirmutavat põhjust, miks gluteen on sinu tervisele halb!
Viimasel ajal on märgata kasvanud teadlikkust gluteeni ebatervislikkusest ja püütakse seda vältida. Uuringute järgi umbes 1/3 Ameeriklastest soovivad loobuda gluteeni tarbimisest. Skandinaavias on see näitaja veelgi suurem. Kas see on lihtsalt moevool või on gluteen tõepoolest kahjulik?
1. Gluteen soodustab tsöliaakia tõbe
Tsöliaakia haigusnähtudeks on enamasti krooniline kõhulahtisus ja kõhnumine. Kõhnumine ja kasvupeetus võivad lastel olla ka ainsaks haiguse väljendusviisiks, mistõttu kui peres on teisi tsöliaakiahaigeid, peaks olema eriti ettevaatlik ja vajadusel pöörduma kohe arsti poole.
Tsöliaakia võib avalduda esmakordselt igas vanuses ning väga erinevate vaevustega. Mida nooremas eas tsöliaakia avaldub, seda tüüpilisemad on haigusnähud ning seda ägedam võib olla haiguse kulg. Mida hilisemas vanuses tsöliaakia avaldub, seda varjatum ehk atüüpilisem see võib olla. Gluteeni talumatus võib ilmneda ka ilma tsöliaakia tõveta. Gluteeni talumatuse sümptomid on sarnased, kuid püsiva mõjuta.
Tsöliaakia puhul on ainsaks raviks range ja eluaegne gluteenivaba dieet, mis ei sisalda nisust, rukkist, odrast ja soovitatavalt ka kaerast valmistatud toite ja toiduaineid. Tavaliselt paraneb rangel dieedil oleva isiku enesetunne ja söögiisu ning taanduvad kõhuhädad juba paari nädala möödudes.
2. Mitmed ajuhälbed on seotud gluteeniga
Kuigi gluteen ründab peamiselt seedeorganeid, on kindlaks tehtud, et see mõjutab märkimisväärselt ka meie ajutegevust. Üks peamistest närvisüsteemi häiretest mida põhjustab gluteen, on väikeaju ataksia. See on tõsine haigus, mis põhjustab tasakaaluhäireid, koordinatsiooni võimetust, rääkimishäireid jpm. Sisuliselt sarnane mõju mis tekib alkoholi liigtarbimisest. Õnneks näitavad uuringud, et gluteenivabale toitumisele üle minnes närvisüsteem taastub.
Lisaks on teadlased teinud kindlaks, et gluteenivaba toitumine aitab vähendada ka selliste ajuhäirete sümptomeid nagu skisofreenia, autism ja epilepsia.
Soovitus: kui sul on mingi närvisüsteemi häire ja sinu arst ei ole selget diagnoosi andnud, siis proovi alustada gluteenivaba toitumisega.
3. Nisugluteen võib olla sõltuvust tekitav
Gluteenisõltuvust pole ametlikult kinnitatud, kuid laborikatsetest saab seda järeldada. Gluteen sisaldab sellist morfiini sarnast peptiidi nagu eksorfiin, millel on otsene sõltuvust tekitav mõju. Lähtudes faktist, et gluteen põhjustab soolestiku läbiimbumist (vähemalt tsöliaagi põdejatel), siis imbub verre ka eksorfiini ja tekitab selletõttu sõltuvust. Inimene seostab sõltuvust kindlate toodetega, näiteks hamburger, mingi kukkel, moosisai vms. See võib olla ka üheks põhjuseks, miks kiirsöögi tarbimine on niivõrd kiires kasvutrendis. Toidusõltlaste menüüd uurides on selgunud, et nisu on suhkru järel teisel kohal nende eelistatud toiduainetest.
4. Gluteen on seotud autoimmuunhäiretega
Immuunsüsteemi tähtsaim eesmärk on kaitsta organismi välismaailma patogeenide, viiruste, bakterite ja parasiitide eest. Peale selle on immuunsüsteemil oluline osa võimalike kasvajate mahasurumisel. Nende positiivsete omaduste tõttu oleme harjunud mõtlema immuunreaktsioonist kui organismi kaitsest. Samas võib immuunsüsteem pöörduda vahel vaenlasena inimese enda vastu. Autoimmuunsus ongi olukord, kus immuunsüsteem ei suuda enam vahet teha oma ja võõra vahel ning kujuneb välja immuunreaktsioon enese kudede vastu. Mitmed uuringud on näidanud, et gluteen põhjustab erinevat tüüpi autoimmuunhäireid, millest tuntumad on diabeet, skleroos ja kilpnäärme väärtalitus.
Proovi 30 päeva gluteenivaba toitumist
Olenemata sellest kas teil on gluteenitalumatus või mitte, on selge see, et gluteeni vähendamine menüüst saab olla ainult kasuks. Ainus võimalus teada saada, kas te peaksite vältima gluteeni või mitte, on eemaldada see 30 päevaks oma menüüst. Hiljem seda uuesti tarbides saate näha, kas teil muutub enesetunne halvemaks. Kui jah, siis vältige seda edaspidi.
Kui teil on diagnoosimata tervisehäda, siis proovige gluteenivaba dieeti 30 päeva. Tulemus võib teid üllatada.
