Siiski ei ole ebaõige toitumine vähem ohtlik, sest see omakorda nõrgestab inimese vastupanu tervist häirivatele keskkonnateguritele. Kahjuks otsitakse ebaõigest söömisest põhjusi harvemini kui mujalt. Mis on haigestumise põhjus? Järeldus on tavaliselt üks — ebaõige toit, mis soodustab kõige muu halva kõrval ka pahaloomuliste bakterite kasvu.
Nii näiteks ei soovitata vanemaealiste toidus enam liha, puljongit, rafineeritud ja muid taolisi toiduaineid (kõige sobilikum keskkond halvaloomulistele bakteritele), sest aeglustunud ainevahetuse käigus soodustavad nad bakterite kasvu.
Tihti ei osata rahuldada oma magusavajadust, ahvatlusi pakutakse kaubandusvõrgus praegu rikkalikult. Kui liialdame suhkruga, on organism sunnitud laenama aluselisi mineraale luudest ja hammastelt, et neutraliseerida vere happelist reaktsiooni. Suhkur ja püülijahu on söötmeks mikroobidele, mis on ohtlikud kõhunäärmele, rikuvad maitsmismeelt.
Organism ise enam glükoosi ei tooda, vaid ootab seda valmiskujul. Veel enam, suhkur ja valge jahu annavad vaid tühje kaloreid ega varusta meid vajalike toitainetega. Suhkur kahjustab ka immuunsüsteemi. Just kommimaiustajad lapsed haigestuvad kergemini viirushaigustesse.
Toitumise põhiseadus
Organism peab saama eluprotsessideks vajalikke toitaineid, kuid sellisel hulgal, et midagi ei jääks kasutamata. Võib-olla kuulute ka teie nende hulka, kellel on kombeks öelda: „Pole mõtet elada, kui ei saa rohkelt süüa kõike, mis meeldib!“ Sellega on saanud kõht meie käskijaks ning muutnud inimese naudingute orjaks.
Isegi loomadele antakse tasakaalustatud toitu. Kas inimene alati mõtleb sellele? Enamasti seatakse eesmärgiks, et kõht oleks täis. Kõige kurnavamaks saab aga liigsöömine.
Asi pole mitte üksnes kaalu lisandumises, vaid sellega viiakse organism tasakaalust välja, toimub enesemürgistus ja tulemuseks on haigused. Mikroorganismid toodavad inimese sooltes toidust vajalikke aineid. Aga kui sööme liiga palju, rohkem kui organism vajab normaalseks tegevuseks, kui kasutame oma toidus rohkem suhkrut, rafineeritud valget jahu, rasvu, lihvitud riisi jm, muutub organismis mikroorganismide koosseis.
Mikroorganismid eraldavad kasutamata valkainete aminohappest süsihappegaasi ja üle jäävad mürkained.
Inimene peaks pärast söömist tundma end reipa ja tugevana. Kui tekib roidumus ja jõuetus, tähendab see, et organismis toimivad mürgid. Viimased on aluseks paljudele haigustele. Sooltes tekkivad roisubakterid imenduvad verre, nad ei suuda pärast rasket einet ainevahetusjääkidena eralduda.
Söömisrežiim ja peolaud
Õige toidurežiimiga võime korras hoida soolte tegevuse, aga ka paraneda paljudest haigustest. Ei tohi süüa, nagu juhtub, et ainult kõht täis saaks. Söögem vähemalt 4 korda päevas ja pigem vähem kui rohkem.
Tuleb loobuda näksimisest toiduvaheaegadel. Soovitatav on teha ka üks kord kuus koormusvaba päev (juua näiteks ainult ravimteesid või juurviljamahlu) organismi puhastamise eesmärgil.
Pidulauas tunneb inimene tavaliselt juba pärast esimest toitu end söönuna. Aga laua äärest me üles ei tõuse, sööme veel ja veel. Lõpuks istume tuima näoga „käärides ja hapnedes“, viitsimata isegi vestelda.
Just nii juhtub tihti meil jõulu- või uueaasta vastuvõtu pidulikus lauas! Parem on teha pidulaud rootsi lauana, kus pole perenaise otsest pilku sind jälgimas ega sundimas. Kõik saavad söönuks vastavalt oma tahtele, liigutakse ja seltskonnal on hea enesetunne.
Magusaisu võiks pidulauas rahuldada meega segatud sügavkülmutatud marjadega, värskete või kuivatatud puuviljade ja marjadega, aga mitte suure suhkrusisaldusega kookide või tordiga. Peolaual, ka soolaste toitude vahel, võiks olla puuviljad ja marjad, mis panevad ilusasti punkti meie rikkalikule söömale.
Paraku see pole nii! Täiskõhutunne ammu saavutatud, ilmub ootamatult lauale uhke kreemitort.
Kes suudaks ahvatlusele vastu seista! Kui tahetakse pakkuda suurt magusaelamust, tuleb see kindlasti panna juba enne lauda istumist nähtavale kohale, et inimene teaks toiduvalikul sellega arvestada.
Organismi kannatused selle koorma all võivad välja lüüa alles paari päeva pärast näiteks mao või kõhunäärme vaevustega. On küllalt teada peoõhtujärgseid südame rütmihäireid, vererõhu tõusu või kõhuhädasid ja see kõik on vale toitumise tagajärg.
Sooletalitluse häired
Milliste tunnuste varal saab väita, et sooletalitlus ei ole korras? Nimetan levinumad:
Soovitan töölkäivatele inimestele mitte liialdada kella kuuesel toidukorral, vaid õigem on endale lubada tund enne magamaminekut veel kerge eine mingi taimeteega. Mõnele meeldib õhtune klaas sooja piima meega, mõnele klaas keefiri jm, valikud on kõik õiged, kui uni tuleb rahulik.
Toit peab olema looduslik ja puhas, vaba pestitsiididest ja mürkainetest (värvained, lisaained, säilitusained). Looduslikus toidus on halbade mikroobide vastaseid aineid. Paljud neist tugeval termilisel töötlemisel hävivad, mistõttu on seedimise korrashoiuks head toortoidud (taime- ja hapupiimatoidud, kohupiim, mahlad) ja termiliselt vähem töödeldud toiduained.
Et maole ja sooltele normaalset tööd anda, tuleb toitu juba suus korralikult mäluda, lausa peeneks pudruks. Miks? Toit peab segunema süljega, sest selles on lisaks ensüümidele rohkesti ka antibakteriaalseid aineid.
Muidugi on meil õnneks ka maosoleval soolhappel baktereid hävitav toime, kuid see toimib siis, kui me ei liialda söögi ajal vedeliku joomisega.
Juua tuleks paar tundi pärast söömist. Üldse pole söögi kõrvale morsi pakkumine hea komme, juua tuleks hiljem. Mõnele küll uskumatu, kuid Ameerika teadlased on seda tõestanud ammu, et aidates süljel ja maomahlal õigesti toimida, vabaneme paari tunni jooksul miljarditest batsillidest. Meie organismis on lausa kilodega baktereid, muidugi kõik pole pahad (head võitlevad „kahjuritega“).
Halba teeme endale antibiootikumidega, mis hävitavad ka head mikroobid. Looduslikud antibiootikumid (ingverijuur, mädarõigas, küüslauk, jõhvikad jt) hävitavad üksnes kahjulikke baktereid.
Vaegtoitumine on ka kahjulik
Niisamuti kui liigsöömine on kahjulik, ei või lubada ka seda, et organismil oleks puudus mingist toitainest. Eriti patustame vitamiinide ja mineraalainete kasutamisel. Ei päästa meid mingid kapslid või tabletid, kui toitume valesti!
Kui mingil põhjusel ongi need preparaadid meile vajalikud, siis ikka koos korraliku tasakaalustatud toiduga. Siin aitab köögiviljade, puuviljade ja marjade rikkalik kasutamine toidus (vähemalt 0,5 kg päevas).
Tihti on lastel ja vanematel inimestel vähene isu. Käsu korras või ennast sundides taldriku tühjaks söömisega teeme halba oma organismile. Süüa tuleb isu järgi ja selle puudumisel tuleb üles leida hoopis isu puudumise põhjus.
Immuunsüsteem
Meie loomulik vastupanuvõime ebasoodsatele mõjuritele on väga suur. Kui juba lapse arenedes immuunsüsteemi tugevdamisele tähelepanu ei pöörata, siis hiljemalt 40-aastaselt hakkavad ilmnema haigused.
Suur tähtsus haiguste vastupanuvõime säilitamisel ja korrashoidmisel on soolte mikroflooral. Kui soolestik töötab normaalselt, on organismil suur vastupanuvõime.
Näeme iga päev Televiisorist reklaami Actimeli tervislikkuse kohta. Kõik on õige ja mitte ainult see, vaid kindlasti kõik hapupiimatooted (eeskätt jogurtid) on organismile haiguste vastupanuks olulised. Kuid kõrvale ei tohi jätta ka teisi väärt toiduaineid, mida tuleb samuti oskuslikult süüa.
Toit peab sisaldama küllaldaselt valke, rasvu, süsivesikuid, vett ning mikrotoitaineid vitamiinide ja mineraalainete näol. Immuunsüsteemi säilitamine ja aktiviseerimine on meie elu eksisteerimise alus. Ei ole vaja oodata imesid väljastpoolt. Kui me ise ei muuda oma eluviisi, kombeid ja toitu, siis vaevalt me haigustest ainult tablettide abiga paraneme.
Pea kõikidel haigestumise juhtudel on immuunsüsteem olnud nõrgestunud ebaõige söömis- või elurežiimi tõttu. Lisaks endale diagnoosi panemisele tuleb alustada ka ravimisega. Kui läheme loodustoodetega või toiduga ravimisele, tuleb end jälgida. Kontrollida tuleb annuseid ja korrigeerida, et leida sobivad.
Kõik parimad soovitused ei sobi kõigile. On neid, kellel on kõrgendatud tundlikkus mõne lõhna, tolmu, niiskuse, kuumuse, külma või mingi toiduaine suhtes — sellega tuleb arvestada. Loodusravimite maailm on lai, siit leiab alati midagi niisugust, mis ühele või teisele inimesele kasulik on.
Sama saab öelda ka toidutaimede kohta, ka siin on valik suur. Iga tehtud viga toitumises jätab jäljed, mille heastamine võib võtta aastaid.
Toituda tuleb igal aastaajal nii, et leiaksime taimede maailmast just need, mis hoiaks immuunsüsteemi tugeva ja korrastaks seedimisprotsesse.
