Punapeet — mitmeti kasulik juurikas!
Punapeet on pärit Aasiast ning jõudis Euroopasse aastal 200. Punapeeti on erinevaid sorte, kuid tavalisen on punakas-lilla peet. Punapeedid on tundlikud sooja, külmakahjustuste ja kuivamise suhtes. Neid tuleb hoida jahedas — parim säilitustemperatuur on 3-4 kraadi.
Punapeet sisaldab kiudaineid, mis läbivad keha muutumatuna, pannes seepärast korralikult tööle soolestiku, mis aitab hästi kõhukinnisuse korral. Lisaks aitab kiudainete kogus tõsta veresuhkru taset aeglasemalt, tasakaalustades energiataset. See aitab tunda täiskõhutunnet kauem ning vähendada magusaisu.
Lisaks sisaldab punapeet foolatit, B-vitamiini, mis on hädavajalik rakkude ainevahetuseks ning uute punaste vereliblede loomiseks. Foolati ehk foolhappe puudus tekitab kehvveresust ning seepärast on just rasedate puhul oluline foolhappe tarbimine.
Soovitav päevane foolhappe kogus keskealistel naistel ja meestel on 300 mikrogrammi ning naistel, kes soovivad rasestuda 400 mikrogrammi. Rasedatel ja rinnaka toitvate naiste puhul on päevane kogus 500 mikrogrammi. Teised punapeedis sisalduvad ained on nitraat, magneesium, raud, kaalium ja naatrium.
Punasel juurikal on mullane, magus maitse, mida peaks tasakaalustama värskete ja teravate maitsetega, et punapeedi parim osa tuleks esile. Soovitav on kasutada võid, tilli, fetajuustu, kitsejuustu, suitsutatud kala, veiseliha, pressitud apelsinimahla, pähkleid. Väldi punapeedile küüslaugu, kala, mereandide ning kõva juustu lisamist.
Punapeeti võib marineerida, röstida ahjus õliga, kitsejuustu ja tüümiani või rosmariiniga. Sobib eraldi söögikorrana või liha kõrvale.
Punapeet sobib keedetuna hästi ka salatitesse, lisa veidi õli, sidrunimahla ning söö seda süsivesikute asemel. Riivi, pane suppi, pressi värskeks mahlaks, rösti. Ole aga köögis ettevaatlik, sest plekkidest on raske lahti saada.
Allikas: sund.nu
