Säilita kaine mõistus: tervislik toitumine ei tähenda ilmtingimata moodsat gluteeni- ja laktoosivaba elu

Inimeste igapäevane toitumine ei tohiks sõltuda tendentsidest, mis on avalikkuses populaarsed - mil gluteeni-laktoosi ja teisi toidutalumatusi on rohkem kui neid on ehk reaalselt meditsiiniliselt diagnoositud. Nii nagu enese terviseseisundi diagnoosimine kogub järjest enam populaarsust, kõlab järjest enamate inimeste suust ka: „ma ei tohi seda süüa“, kuigi õigem oleks ehk väita „ma eelistan seda mitte tarbida, sest see ei anna mulle vajalikku toiteväärtust“.

Tervislik toitumine ei tähenda enese pidevat piitsutamist või seda, et tuleb tingimata pidada pikalt kestvat dieeti — see peaks eelkõige tähendama teadlikuid valikuid, tasakaalustatust ja mõõdukust. Tervisliku toitumise aluse nelja põhimõtet on esile toonud ka Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pits, kelle sõnul peab toitumine katma inimese igapäevase energiavajaduse nii, et toitaineid tarbitaks vastavalt vajadusele, õiges vahekorras, mõõdukalt ja mitmekesiselt.

Loe kindlasti: Kas sind vaevavad väsimus, tasakaaluhäired, lootusetuse tunne? Sul võib olla tsöliaakia

Ometigi levib järjest enam arvamus, et tervislik toitumine tähendab kas mõne toidugrupi välistamist või ebaproportsionaalset tarbimist. Seejuures tehakse liiga toiduainetele, mis on olnud meie esivanematest saadik söögilaual tavalised ja levinud toiduained nagu näiteks leib, sai, kartul, riis. Ometigi on just need ained toidupüramiidi alustalaks, andes organismile mõistliku tarbimise korral kiudaineid, mis soodustavad ainevahetust. Loomulikult ei täheda see, et päevast-päeva peaks sööma vaid üksluiselt teraviljatooteid, vaid oluline on mitte unustada, et toidu tasakaalustamiseks on vajalik tarbida võrdväärselt ka piisavalt köögi- ja puuvilju ning valke ja kasulikke rasvu, mida saadakse lihast või kalast.

Koputus ettevõtete südametunnistusele

Nii nagu tuuakse järjest enam esile toiduainete negatiivseid omadusi, rõhutatakse ka väljas söömise kahjulikke aspekte, seda ajal, mil tegelikult Eesti toitumiskultuur liigub üha rohkem juba läänes levinud harjumuste poole: haarata hommikul tööle sõites hommikuamps teele kaasa, süüa kiiresti kättesaadavaid lõunapakkumisi ning valmistada kiiresti valmivaid toite õhtusöögiks.

Kui tarbimisharjumused muutuvad, siis peaksid ka toitlustusettevõtted ja poed tegutsema järjest vastutustundlikumalt, vähendades toitude rasva- ja soolakoguseid, lisades toitudesse rohkem juur- ja puuvilju ning eelistades kodumaised toiduaineid. Lisaks täisväärtusliku toidu pakkumisele, on oluline, et söök oleks valmistatud võimalikult värskest toorainest koha peal, vältides seeläbi liigsete säilitusainete kasutamist.

Kui võrrelda väljas söömist ja kodus toidu valmistamist, siis ühelt poolt on Eesti inimesed küll muutunud järjest teadlikumateks tarbijateks, kuid samas välistatakse teadmatusest tihti toidulaualt aineid, mis on tegelikkuses organismile vajalikud. Teisalt ollakse sageli ka majandusliku olukorra tõttu n-ö sunnitud valmistama lihtsaid toitvaid sööke nagu kartul kastmega või makaronid hakklihaga. Need toidud on traditsiooniliselt kodused ja head, kuid sageli unustatakse neile lisaks tarbida värskeid juurvilju, mis muudaksid toidukorra täisväärtuslikumaks, andes lisaks vajalikke vitamiine ja mineraale. Toitlustusettevõtted see-eest peavad alati püüdma pakkuda tarbijatele kvaliteetset ja mitmekülgset toitu, sest muidu ei suudaks ükski söögikoht olla pikalt konkurentsivõimeline.