Kas kõik Kalevi maiustused sisaldavad transrasvhappeid?

Enamus Kalevi maiustusete sortimendist ei sisalda transrasvhappeid. Neid leidub peamiselt
nõukogude ajast „pärandina“ tulnud kommides. Uuemates tootesarjades kasutame aga juba uuema põlvkonna rasvu, mis ei sisalda transrasvhappeid.

Transrasvhappeid ei sisaldu Kalevi šokolaadides (v.a. küpsisetükkidega šokolaadid), uuemates pralineekommides, šokolaadiglasuuriga dražeekommides, karamellides, martsipanis, käsitsi valmistatavates valikšokolaadikommides, aga ka näiteks sellistes armastatud kommides nagu Oravake või Kannel. Suhkrudražeedes nagu näiteks Merekivikesed sisaldub transrasvhappeid vaid kommide läikes ja see kogus on väga väike – 0,00067%

Kas transrasvhappeid on hakatud kommidesse lisama alles viimasel ajal?

Ei, pigem on transrasvhappeid sisaldav taimerasv just vanema põlvkonna tooraine ja neid leidub peamiselt nõukogude ajast pärit kommiretseptides. Aastakümneid transrasvu sisaldanud kommiretseptid on ülevaatamisel. Toodete kvaliteedi tegelikuks ning igakülgseks tagamiseks ei tohi sellist protsessi taganat kiirustada. Ainüksi toote säilimisomaduste kontroll võtab kuni aasta ja kui tulemus ei rahulda, siis järgmise komponendiga katsetamine sama aja.

Oluline on säilitada ka kommi harjumuspärane maitse ja konsistents, iga toorme muudatus retseptis võib neid aga mõjutada. Seetõttu on vaja läbi viia hulgaliselt katsetöid, leidmaks lõpuks sobiv toore. Uuemates tootesarjades kasutame juba transrasvhapeteta toormeid.

Kas transrasvhappeid leidub vaid Kalevi maiustustes, nagu võis jääda mulje Evelin Ilvese sõnavõtust meedias?

Kindlasti mitte. Transrasvhappeid sisaldada võivaid hüdrogeenitud taimerasvu kasutavad paljud maiustustetootjad üle Euroopa. Suure tõenäosusega leidub selliseid kompvekke hulgaliselt ka Eesti kaupluste kommilettidel. Kui palju täpselt, seda kahjuks öelda ei saa, kuna Euroopa Liidus ei nõuta transrasvhapete sisalduse märkimist pakendile (v.a. Taanis).

Kus veel transrasvhappeid leidub?

Transrasvhappeid võib kohata jäätistes, määrdevõides ja margariinides, osades kohukestes, margariini abil küpsetatud kookides, saiakestes jm, kiir- ja valmistoitudes. Nimetatud toodete koostises on transrasvade osakaal enamasti oluliselt suurem kui kommides. Samuti leidub neid juba looduslikult nii piimarasvas (võis) kui ka näiteks veiselihas.

Kui palju kommi tohib päevas süüa?

Toitumisteadlane ja TTÜ professor Raivo Vokk rääkis 2. oktoobril Kuku Raadio saates Päeva Tegija, et toitumissoovituse järgi on hea, kui inimene tarbib päevas toiduks rasvu mitte rohkem kui 25-30% kogu toiduga saadavast energiast ehk kaloritest. Lapse päevane energiavajadus on umbes 1200 kcal. Seega tohib laps tarbida u 40 grammi rasvu(päevas), sellest 1/3 on soovitatav tarvitada küllastunud rasvhappeid ja transrasvhappeid. Ülejäänud 2/3-st poole peaksid katma monoküllastumata rasvhapped ja teise poole polüküllastumata rasvhapped.

Näiteks ühe Teekonna kompveki keskmine kaal on ca 10 grammi. Transrasvu on selles 0,05 grammi. Seega, kui sööte ära 20 kommi, saate sellest transrasvhappeid 1 grammi. Raivo Voki sõnul jääb see transrasvade sisalduse seisukohalt alla igasuguse ohtlikkuse piiri.

Samas on selge, et tasakaalustatud toitumise põhimõtteid järgiv inimene ei söö päevas kaugeltki 20 kommi. Samas mõõdukas kommisöömine tõstab tuju ja maandab stressi.

Mis need transrasvhapped üldse on?

Transrasvhapped võivad tekkida taimse toiduõli töötlemisel eesmärgiga muuta see tahkeks. Seda protsessi nimetatakse hüdrogeenimiseks. Hüdrogeenimise käigus tekivad rasvamolekulides süsinikuaatomite vahel kindlat liiki kaksiksidemed, mille tagajärejeks on transrasvhapete teke. Teadlased on jõudnud järeldusele, et transrasvhapete liigne tarbimine võib soodustada südame-veresoonkonna haiguste teket. Sellepärast on äärmiselt oluline oma igapäevase menüü jälgimine ja tasakaalustatud toitumine vastavalt toitumisteadlaste poolt paika pandud toitumissoovitustele.

Allikas: kalev.eu