1. Punapeet

Punepeedile annavad sellise võimu nitraadid, mis suus olevate bakterite abil muudetakse nitrititeks. Tingimustes, kus hapnikku on vähe (nt võistlusel), muundatakse nitrit seedimisprotsessi käigus lämmastikoksiidiks, mis lõdvestab veresooni, reguleerides nii vererõhku ja kudede varustamist hapnikuga. Nitraatide suurem osakaal vähendab hapnikutarvet submaksimaalsel koormusel ja parandab liikumise ökonoomsust.

2. Kohv

Enne võistlust või selle ajal mõjutab kofeiin meie kesknärvisüsteemi, muutes pingutuse ja väsimuse tajumist ning stimuleerides adrenaliini vabastamist ja aktiivsust. Võime teha kiiremaid otsuseid ja väsimustunde tekke edasilükkumine võib võita nii mõnegi sekundi. Lisaks aitab kofeiin rasvkoes ja lihastes paiknevat rasva energiatootmiseks paremini kasutada. See on eriti tähtis vastupidavusaladel, kus glükogeenivarud hakkavad ühel hetkel lõppema ning peamiseks energiaallikaks saab rasv.

3. Söögisooda

Intensiivsel koormusel hakkab moodustub organismis piimhape, mis laguneb laktaadiks ja vesinikioonideks. Vesinikioonide kuhjudes tekib väsimus ja raskustunde lihastes. Suuremas koguses naatriumvesinikkarbonaati ehk söögisoodat muudab meie keha aluselisemaks, mis omakorda aitab vesinikioone kahjutuks teha ning väsimuse teket edasi lükata. Nii hoitakse happe-aluse tasakaalu organismis.

4. Spirulina

Vetikad, millest tuntuim on spirulina, sisaldavad rohkelt valku, mis aminohapetelt sarnaneb piima ja lihaga. Lisaks on selles rohkelt B-rühma vitamiine, rauda, C- ja E-vitamiini ning linoleenhapet ja antioksüdante. Spirulina aitab ära hoida lihasekahjustusi ja põletikke ning, soodustades rasvade oksüdatsiooni ja seeläbi glükogeenivarude säästlikumat kasutamist, suurendab sportlikku saavutusvõimet. Pärast koormust saabub spirulina tarvitajatel väsimustunne hiljem.

5. Arbuusimahl

Arbuusimahl aitab kiirendada treeningust taastumist ja turgutada saavutusvõimet. Arbuusis leidub rikkalikult tsitrulliini, aminohapet, mida saab muundada arginiiniks. Arginiini kasutatakse sarnaselt peedist pärinevatele nitraatidele samuti lämmastikoksiidi toomiseks.

6. Kreatiin

Jõualade sportlaste ja sprinterite seas on populaarne kreatiin, mis on kehas loomulikul kujul esinev aminohape. Kreatiin suurendab lihaste töövõimet lühiajalise ja maksimaalse pingutuse korral. Kreatiini saadakse põhiliselt lihast, mistõttu võib selle toidulisandina kasutamisest suuremat kasu olla taimetoitlastele, kuna nende vere kreatiinisisaldus on väiksem.

7. Külmpressi kookosõli

Keskmise ahelaga rasvhapped (nt külmpressi kookosõli) on näidanud töövõimet parandavat mõju. Need annavad umbes 10% vähem kaloreid, imenduvad pika ahelaga rasvhapetega võrreldes kiiremini ja need muundatakse rutem energiaks. Selle tulemusena on spordiks vajalik energia paremini kättesaadav ning salvestub vähem keharasva.

8. Tauriin

Aminohape tauriin on antioksüdant, mis soodustab toidurasvade seedumist, reguleerib südametegevust, tugevdab südamelihast ja immuunsüsteemi, on vajalik närvisüsteemi normaalseks talitluseks ning juhib rakumembraanide tööd.

Loe veel juuli Tervis Plussist:

  • Joogaõpetaja Margo Laanvee jagab armastust
  • Jäljetult kadunud liigset 50 kilo
  • Trenn rannas: 6 tõhusat harjutust
  • Söö tselluliit ära!
  • Peavalule piir peale
  • Infarkt: tunne südame märguandeid
  • Peata vistrike pealetung!
  • Kogemus: vabanesin õige toiduga pärmseenest + kaunis nahk ja korras seedimine
  • Piknikule! Ilma laktoosi ja gluteenita!
  • Suve parimad trennisoovitused