Supertoidud meie laual: neid toite süües saad oma vitaalsust ja elujõudu tõsta


Supertoidud meie laual: neid toite süües saad oma vitaalsust ja elujõudu tõsta
Foto: erakogu

“Supertoidud on kõrge energeetilise väärtusega loodusest leitavad taimse päritoluga toitained. Nende spetsiifilisi kasutegureid teades saame oma igapäeva toidulauda rikastada, vitaalsust ja elujõudu tõsta,” ütleb psühholoog, toitumisspetsialist, joogaõpetaja ja City Detox toitumisekuuri korraldaja Terje Mander.

Kanepiseemned hoiavad immuunsüsteemi tugevana

Kanepiseemned sisaldavad Terje sõnul kaheksat meie kehale asendamatut aminohapet, oomega-3- ja oomega-6-rasvhappeid ning suures koguses kiudaineid. Lisaks veel palju kaltsiumi, fosforit, magneesiumit, vaske, tsinki, mangaani ja kiudaineid.

See on ainus taimne valk, mis varustab meid edestiini ja albumiiniga - kahe verevalguga, mis aitavad teistel kanepivalgupulbris sisalduvatel toitainetel meie organismi imenduda ja neid paremini omastada ning loovad antikehasid, et hoida meie immuunsüsteem tugev. Kanepiseemned ergutavad ka ajuvereringet, ajukooretegevust, hävitavad hingamisteedehaigusi tekitavaid mikroobe ning kaitsevad põletike eest.

Võrratu toorkakao

Toorkakao sisaldab üle 1200 aktiivse toitaine ja umbes 10% kakaost moodustavad antioksüdandid. Antioksüdantide kõrge sisalduse poolest on kakao võrreldamatu mistahes teise toiduainega.
Toorkakao sisaldab kõikidest maailma toiduainetest kõige suuremas koguses magneesiumi ja väga kõrges koguses rauda, kroomi, tsinki, väävlit ja vaske.


Seotud lood:

Terje sõnul on see hea kuidainete allikas ja sisaldab ka palju E- ja C-vitamiini ning suures koguses neurotransmittereid mõjutavaid ja meie ajule rahuldust pakkuvaid aineosasid ning nende ehitusmaterjale (näiteks trüptofaani, serontoniini, dopamiini, fenüületüülamiini ja anandamiidi).

Soovitatav päevane kogus on 10-20 kakaouba, suurema kaaluga ja kogenumatel kasutajatel võib päevane kogus olla umbes 60-70 uba päevas.

Terje soovitab kakaouba näksida ja kasta mee sisse. “Terved oad on hea sõrmede või väikese noa abil ära koorida. Terveid ube võib ka purustada. Koore sees olev uba säilitab kõige paremini oma värskuse ja hinnalised omadused,” selgitab ta.

Tšiiaseemned annavad jõudu

“Tšiia on huulõieliste hulka kuuluv taim, mille toitainerikkad seemned on traditsiooniline jõutoit Kesk-Ameerikas ja neid on kasutatud toiduks kauem kui näiteks maisi. Maiade keeles tähendab “chia” tugevdavat ja neid seemneid söödeti sportlastele, kes märkasid, et nad on võimelised jooksma nende väikeste seemnete jõul kogu päeva,” toob Terje välja tšiiaseemnete kasulikkuse.

Tšiiaseemned sisaldavad umbes 40% väärtuslikke taimerasvasid ja umbes 20% valke, suures koguses kiudaineid, antioksüdante, vitamiine (A, B1, B2, B3) ning mineraalaineid, eriti kaltsiumit magneesiumi, rauda ja tsinki.

Terje sõnul võib tšiiaseemneid kirjeldada kui “paremat linaseemet” selle samasuguse geelja konsistentsi ja soolestikku hellitavate omaduste tõttu, kuid tšiiaseemnete toitaineterikkus on linaseemnest märgatavalt suurem. Neid pole ka vaja jahvatada nii nagu linaseemneid.

Neid võib lisada salatitele, putrudele, suppidele, magustoitudele või süüa eraldi toiduna. Tšiiaseemneid võib kasutada ka pudingite ja tarretiste tegemiseks. Selleks tuleks need jätta mõneks ajaks vette seisma.

Maka juur on nii toit kui ka ravim

Maka parandadab sportlikke saavutusi, tõstab vitaalsust, tugevdab immuunsüsteemi, mõjub antioksüdatiivselt ning tõstab toonust ehk mõjub kroonilise väsimuse vastu väga hästi.

Maka juur on seksuaalenergia allikas. “Mida vanemaks inimene saab, seda rohkem väheneb liibido ja meestel võib väheneda sperma kvaliteet. Erinevad uuringud on tõestanud, et maka mõjub positiivselt ka seemnerakkude arvukusele ja aktiivsusele,” soovitab Terje proovida.

Klorella on üherakuline magevee rohevetikas, mis sisaldab rohkelt klorofülli, proteiini ja vitamiine, ning märkimisväärselt rauda ja kaltsiumi. Suurepärane toidulisand sportlastele ja on hea organismi tugevdamiseks.

Spirulina aitab pärmseene infektsiooni puhul

Spirulina toetab tervisliku mikrofloora arenemist soolestikus ning sel moel aitab ka pärmseene infektsiooni kontrolli all hoida. Kuivatatud spirulina sisaldab keskmiselt 60% valku ning kõiki asendamatuid aminohappeid. See on valgusisalduse poolest parem kui enamik taimseid valguallikaid, kuid võrreldes loomse valguga on selles veidi vähem mõningaid aminohappeid.

Umbes 7% spirulinas on mitmed kasulikud rasvad, ning lisaks leidub selles B-grupi vitamiine (B1, B2, B3, B6, B9), C-vitamiini ning rasvlahustuvaid D-, A- ja E-vitamiine. Mineraalidest on spirulinas kaaliumi, kaltsiumi, kroomi, vaske, magneesiumi, mangaani, fosforit, seleeni, naatriumi ja tsinki.
“Eraldi tasub välja tuua see, et spirulinas on ohtralt hea imenduvusega rauda, mis teeb sellest suurepärase aneemiat ennetava toidu,” räägib Terje.

Kaltsiumit on selles 26 korda rohkem kui piimas, mis aitab toetada luude ja hammaste tervist. Selle erkroheline värvus viitab sellele, et spirulina sisaldab ka mitmeid tervisele kasulikke fütotoitaineid, sealhulgas näiteks beetakaroteen, klorofüll ja mitmed sarnased ühendid. Klorofüll on abiks kehast mürkide väljutamisel ja immuunsüsteemi toetamisel.

Terje Mander korraldab 5. oktoobrist City Detox puhastuskuuri. Detox aitab säilitada tervist, puhastuda ning taastada hea keha toonus, ergastada vaimu ja tõsta immuunsüsteemi. Selle kolme nädala jooksul muutuvad osalejate maitsemeeled, mis hakkavad ise tulevikus paremaid toiduvalikuid tahtma, paraneb tervis ja näonahk, lisandub energiat, paraneb seedimine ning kergem ja avaram tunne lubab elust rohkem rõõmu tunda!