Lükopeen on tõhus antioksüdant, mida leidub tomatites, arbuusis, guaavis, papaias, aprikoosides, punases greibis ja punastes apelsinides.
Seleen toimib keha enda antioksüdatiivsete ensüümide kofaktorina, ilma selleta ensüümid ei aktiveeru. Seda mikroelementi saab inimene peamiselt riisist ja nisust, kuid seleeni sisaldus taimedes varieerub suuresti selle põhjal, palju seda vastava piirkonna pinnases leidub. Lisaks leidub seleeni ka parapähklites, tuunikalas, looma- ja kanalihas .
A-vitamiini leidub toidus mitmel põhikujul, neist tuntum on retinool. A-vitamiini rikkad toidud on maks, maguskartul, porgandid, piim, munakollased ja mozzarella juust.
C-vitamiini leidub külluses paljudes marjades ja puuviljades nagu kiivi, astelpajumarjad, paprika, maasikas, tomat, marjad, brokoli, Brüsseli kapsas, muskusmelon, lillkapsas, greip, melon, lehtkapsas, nektariinid, apelsin ja papaia.
E-vitamiini saab mandlitest, mitmetest õlidest nagu näiteks nisuiduõli, kuid samuti ka mangodest, pähklitest, brokolist ja teistest toitudest.
Tsinki saab austritest, punasest lihast, linnulihast, ubadest, pähklitest, mereandidest, täisteraviljast ja piimatoodetest.
Milleks antioksüdandid head on?
Senine teadustöö näib viitavat, et need on head kõige jaoks. Ning reklaamitööstus on juba pikka aega antioksüdantide laitmatut mainet ära kasutanud selleks, et müüa absoluutselt igasuguseid toitusid. Väljend “sisaldab antioksüdante” on kui võlukepp, mis teeb toidu koheselt ülitervislikuks. Kuid päris imeravimina nad siiski ei toimi. Suur hulk uuringuid näitavad, et nende tarbimine aitab ennetada vähi ja südame-veresoonkonna haiguseid ning vanusega seotud haiguseid.
Toidulisandina tableti kujul võetavate antioksüdantide liigne tarvitamine võib aga osutuda hoopis tervisele kahjulikuks. On tõsi, et antioksüdandid looduslikul kujul “pakendatuna” koos mineraalide, kiudaiente ja teiste kasulike ainetega koos puu- ja köögiviljades ning marjades aitavad ennetada tervet suurt hulka haiguseid. Kuid vaid sellest, et antioksüdante süüa, tervis ei tule ning ka sünteetilised antioksüdandid ei oma seda sama toimet. Suurbritannia vähiuurija dr James Watson on aastaid viidanud sellele, et suurtes kogustes sünteetiliste antioksüdantide võtmine võib vähiriski hoopis suurendada.