Tervislik toitumine: vastab Mai Maser
Kui tähtsaks peavad ortodoksed toitumisspetsialistid tänapäeval leeliseliste toitainete ja happeliste toitainete kasutamise suhet?
Arvan, et mitmekülgselt toitudes tasakaalustame happelised ja leeliselised toidud ning erilist suhet ei ole vaja arvestada, mis ka tegelikkuses ei toimi.
Milline on teie seisukoht vitamiinide osas? Kas peab neid eraldi juurde võtma või võib tervislikult ja mitmekülgselt toituv inimene eeldada, et ta kõik vajalikud mineraalid ja vitamiinid saab oma igapäevasest toidust kätte?
Mitmekülgselt toituv inimene ei vaja reeglina juurde vitamiine. Ideaalne on see, kui ise tunneme isu mõne toidu järgi siis, kui on täiendavalt vaja selles olevaid toitaineid, vitamiine või mikroelemente. Paraku alati ei saa end lõplikult usaldada. Kui on pingeline vaimne töö või kimbutab väsimus, võiks võtta kalamaksaõli. Olulisem on aga süüa rohkem rohelisi salateid ja tooreid aedvilju.
Mida arvate Hr.Levini toitumissoovitustest?
Dr. A. Levin annab Role programmi nimetuse all individuaalseid toidusoovitusi veres leiduvate antikehade alusel. Kuna mul ei ole õnnestunud leida teaduslikku kirjandust selle kohta, siis puudub alus soovitamiseks.
Mul on 7 aastane poeg. Ta käib juba kolmandat aastat jalgpallitrennis. Päevas tarvitab umbes 3 klaasi 3,5 % piima. Kuid tihtipeale kurdab ta põlvevalusid ja kükke tehes jalad ragisevad. Ehk on põhjus kaltsiumivaeguses. Kas talle oleks soovitav anda lisaks kaltsiumitablette?
Kõige paremini omastatakse kaltsium piimast ja piimatoodetest. Selles vanuses nagu on Teie poeg, piisab 3 klaasist piimast kaltsiumivajaduse katmiseks. Võiks ka olla 2 klaasi piima ja juustu või kodujuustu lisaks. Talle ei ole vaja juurde kaltsiumitablette. Olulisem on vähendada koormust kaebuste suurenemisel. Kuna põlveliigeste valulikkus võib esineda ka tsingi vaegusest, soovitan, et toidus oleks kindlasti liha, muna ja teraviljatooted, vahetevahel ka maks. Lisaks on hea süüa pärmi, mis on peale tsingi ühtlasi mitmete B grupi vitamiinide allikas.
Küüned lähevad “kihiliseks” ja murduvad, ka on küünte all suured valged laigud(ma ei teagi, kuidas neid õigesti nimetada). Mis ainest on mul puudus või millest see tekib? Mida peaksin rohkem sööma. Olen ms suhkruhaige, nii et piimatooteid eriti ka süüa ei saa…
Küünte rabedus võib tekkida raua vaegusest, millest on eriti ohustatud naised. Valgeid laike võib põhjustada ka tsingi vaegus. Pöörduge nahaarsti poole. Toiduga saab rauda kõige paremini veretoodetest, maksast, munakollasest ja veidi ka aedviljadest.
Olen pisut alla 30 aastane naine, teen päris palju trenni. Jõuan tihti koju peale kella 20, magama lähen kella 22-23 paiku. Mida ja kui palju soovitate süüa sellistel õhtutel — palju ei tahaks, kaal võiks püsida, kuid samas söömata magama minna ränk. Valk (kohupiim, piim, juust jne.) on üsna loogiline aga kui palju ja mida võiks veel? Tänud juba ette.
Kindlasti sööge ka hommiku- ja lõunasööki. Sellega ennetate liiga suurt õhtust nälga. Hilisel kellaajal vältige kindlasti saiakesi, makarone ja kartulirooge. Sobivad aga puu- ja köögiviljad. Mida varasem on hiline söögiaeg, seda parem. Pärast kella 22 ei ole küll enam soovitav süüa.
Söön teraviljatooteid harva: nädalas kord või paar tatra- või kaerahelbeputru. Punast liha, kartulit, riisi ega nisujahutooteid ei söö praktiliselt üldse. Ei taha neid lihtsalt üldse. Iga päev söön erinevaid köögivilju, puuvilju, marju, pähkleid, seemneid, piimatooteid. Söön ka kala, kanafileed, mune, seeni, šokolaadi. Kas teraviljatoodete puudumine (peaaegu) põhjustab organismis mingite toitainete puudujääki, arvestades puu-ja köögiviljade suurt osakaalu menüüs? Tänud ette.
Teie menüü on igati tervislik. Kui sööte ka leiba ja kaunvilju, saate kõik vajaliku kätte. Eriti hea on see, et armastate seemneid ja pähkleid.
Olen 21 aastane ja põlvede kõhredega on olnud palju probleeme. Nimelt on kilde mitmeid kordi opereeritud. Olen võtnud erinevaid tablette ja pulbreid, kuid huvitaks kas on ka toiduaineid, mida sellistel juhtudel just süüa??? Või mis aitaks tablettide poolt saadud ainete imendumisel kaasa, sest probleem just sellega, et nendest pole kasu — ained ei imendu. Tänud!!!
Kuna raske on mõistatada, millised Teie probleemid täpsemalt on, siis eelkõige soovitan toidu mitmekülgsust. Kui ei ole kõrgeid kolesterooliväärtusi, sööge rohkem muna ja maksa, kindlasti piimatooteid ja aedvilju. Toit ainult toetab Teie põhiravi ja ei anna kunagi kiiret ravitoimet. Nagu Te ütlete, saate mitmeid ravimeid, mis kahtlemata (näiteks aspiriin) võivad just mineraalainete vajadust suurendada. Konsulteerige kindlasti enda raviarstiga.
Kui palju on kasulik vett juua päevas? Olen sõbrannadega mitmeid kordi vaielnud, sest minu teada liigne veekogus toob mineraalid ja vitamiinid välja ja pole üldse kasulik. Ja mis arvate kord nädalas veepäeva tegemisest?
Soovitav on süüa nii palju, kui kulutate, st. eelkõige mitte liiga palju. Siis ei ole mingit vajadust nn. ”puhastamise päevade” (veepäevade) järele. Vee vajadus on 30-40 ml kehakaalu kg kohta päevas. Pidagem meeles, et suure osa sellest saame toiduga, mille täpset veekogust aga tavaliselt ei tea. Juua on vaja noortel 6, maksimaalselt 8 klaasi vett päevas, vanematel inimestel poole vähem. Tegelikult peaks veevajaduse reguleerima janutunne. Suuresti on vee joomine ka harjumus. Pole vaja karta, et vesi viib välja vajalikku.
Millised aed- ja puuviljad on happelised? Tahan kaalu langetada, aga kõikvõimalikud toorsalatid ajavad pankrease valutama. Ilmselt on viga mu väljalõigatud sapipõies. Millega koos või kuidas üldse tooreid frukte süüa? Kõike keeta ka ei tahaks.
Sobivad hautatud ja grillitud aedviljad. Keetke aedviljasuppi, kuid ärge lisage tomatit, siis see ei ole nii happeline. Puuviljadest sobib banaan, mis on kõige ”leebem”. Katsetage ka maitsestamata jogurtiga aedviljasalateid.
Enam ei saagi aru,mis on õige toitumine ja mis vale,vasturääkivusi on nii palju, ka spetsialistide artiklites….
Aga võttes elust enesest…siis miks on minu neli sõbrannet, kes on saanud nüüdseks viiekümne ligi ja on olnud aastat 15 taimetoitlased, kõik jõudnud sinnamaani, et neil on liigesed täiesti kulunud, piinlevad põlvevalu ja õlavalude käes, ühel neist ka puusaliiges…olevat kulumine ja seda enam ravida ei olevat võimalik, samuti on neil probleemid silmadega, silmad kardavad valgust ja ei kannata pinget…
Samas minu ema, kes on 87 aastane, on elu aeg armastanud pekki, sülti, hapukapsast jne. kõike, mis meie esivanemate toidulaud pakkus ja on sellele truuks jäänud, temal ei ole kunagi haiged olnud liigesed ega silmad, ei ole isegi kaed mitte…
Nii et ma ei tea selle põhjal enam küll öelda, mis on siis see tervislik toitumine!
Pean kõige õigemaks mitmekülgset tasakaalustatud söömist selliselt, nagu on praegu kehtivates Eesti toidusoovitustes. Ei poolda mingisuguseid alternatiive. Iga liialdamine viib pikapeale tervise probleemideni. Mis aga puudutab teie ema head tervist, siis kindlasti on tal olnud vähe stressi (julgen oletada!) ja palju kehalist tööd. Ega toit ainuüksi ei tee meist terveid inimesi!
Olen lugenud, et apelsin viib luudest kaltsiumi välja. Mis koguseni apelsin veel kasulik on? Kui süüa talvel 3-4 kuud järjest 3-4-5 apelsini päeva jooksul, kas siis osteoporoos on varsti kindlustatud?
Happelisust tasakaalustavad eelkõige piim ja piimatooted. Sööge neid ka ja Teil ei teki probleeme.
Kas peab paika väide, et kõige tõhusam dieet on selline, et sööd palju kordi ja väikestes kogustes päevas? Või milline on üldse kõige tõhusam, ent tervislik dieet? Äkki oskate välja tuua mõned toiduained, mida peaks ja mida mitte sel juhul tarbima? Tänud suure abi eest ette!
Arvan küll nii. Lugege eelnevalt Delfis avaldatud toidusoovitusi. Kindlasti sööge täisteratooteid, mis on reeglina tumedamad (must leib, pruun riis, tumedad akaronid) ja puu- ja aedvilju iga päev vähemalt kokku pool kilo. Kala on väga tervislik, samuti kodujuust ja teised piimatooted.
Kui ühele inimesele on diagnoositud psoriaas, krooniline liigestepõletik ja luude hõrenemine, siis milline on kõige lihtsam toitumissoovitus, mida järgida tänapäeva kiiret elutempot arvestades? On ehk midagi, mis väga sobib ja ka vastupidi-millest kindlasti hoiduda?
Soovitan kindlasti hoiduda loomsetest rasvadest ja suitsutatud toodetest. Kuna Teie küsimus on väga haigusspetsiifiline, siis järgige enda arsti nõuandeid.
Kui kõrgel temp-l valmistatud toit tekitab vähki, siis miks soovitatakse müslisid, helbeid?
Vähktõve tekkes on veel palju uurida. Iga töödeldud toit võib seda mingil moel soodustada. Praegusel ajal saab põhiline soovitus olla ainult see, et ärge sööge pidevalt ühte toitu. Vahetage ka erinevate tootjate poolt valmistatud sama toidukaupa. Sellega ennetate ka oletatavat lisa- või säilitusainete halba mõju. Keegi ei soovita süüa ainult müslit ja helbeid. Kaera-, tatra-, hirsi jm pudrud on ideaalsed hommikusöögid.
On levinud arvamus, et kui peale kuute ei söö, siis kilod kaovad. Samas ei tundu see minu jaoks eriti reaalne kuna inimeste elurütmid on erinevad. Mõni ärkab kell viis ja on kell kümme voodis. Kui aega tõusta alles kell kümme ja kahe ajal magama minna, siis viimased 8 tundi söömata olla ei tundu küll normaalne.
Mitu tundi enne magama minekut võiks olla viimane söögikord?
Söömine enne/peale füüsilist koormust — kui kaua peaks ootama?
Soovitan süüa viimast korda päevas umbes kaks tundi enne magamaminemist. Loomulikult elurütm tingib teie söögiajad. Kindlasti saate aga seda teha, et sööte suhteliselt rohkem hommikul ja hommikupoolikul, vähem aga õhtul.
Enne tugevat füüsilist koormust ei ole hea palju juua. Söögiaeg võiks lõppeda 1-2 tundi enne seda. Täpseid retsepte ei ole võimalik anda, mis sobiksid kõigile. Nõustamine on individuaalne.
Hakkasin eelmisel aastal taimetoitlaseks- s.t. ei söö enam liha- ega kalatooteid, küll aga piimatooteid ja mune. Tunnen end hästi ja terviski on hea, samas olen kuulnud, et teatud toiduainete menüüst välja jätmine võib tervist pikemas perspektiivis kahjustada.
Ma ei soovi taimetoitlusest loobuda, samas paluksin nõuandeid, millele peaks sellise toitumisviisi juures tähelepanu pöörama, et see tervisele ei hakkaks.
Otsus on teie teha. Küll soovitaksin enne lapsed sünnitada ja siis hakata taimetoitlaseks (kui seda veel pole tehtud). Igatahes taimetoitlasena sööge lisaks rohkem kaunvilju, seemneid ja pähkleid.
1. Milline leib on poelettidel kõige tervislikum, kui üldse?
2. Kas puu- ja juurviljadel on ka liiga palju päeval kahjulik?
3. Kui kasulik on pasta mingi kastmega?
Kõige parem, st. tervislikum on rukkikroovjahust leib. Leib on kindlasti tervislik.
Puuviljadega liialdades võite saada liiga palju fruktoosi ehk puuviljasuhkrut. Kui olete ülekaaluline, soovitaksin piirduda umbes 200 g puuviljaga päevas. Juurvilju võite süüa nii palju, kui soovite. Vahetage tooreid juurvilju hautatud, ja röstitud juurviljadega, samuti sobib hästi ka aedviljasupp.
Makaronidest (Pasta) soovitaksin valida tumedaid, millistes on lisaks nisujahule kas rukki, kaera või mitmeviljajahu. Kastme võimalusi on palju, Teie valik. Soovitan teha need väherasvased, kas jogurtimajoneesiga, süüa juurde salateid, mis teevad toidu mahlasemaks.
Viimasel ajal räägitakse üha rohkem sellest, et valke ja süsivesikuid ei tohi koos süüa ja et õhtused süsivesikud muutuvad rasvaks.Kas sellel jutul on tõepõhi all?
Sammuti huvitaks mind see kuidas süüa enne ja peale trenni ja mida et kaal langeks. Ning millised toiduained aitavad lihasvalude vastu (liigne piimahape)?
Sellel puudub teaduslik põhjendus.
Treeninguga kasvab lihasmass. Tugevasti treenides ei pruugi kehakaal langeda. Soovitan jälgida tavalisi toitumissoovitusi ja vältida ülesöömist peale treeningut. Parem jooge rohkem vett. Kõige parem on tõpselt üles märkida söödud toit ja treeningkoormus (tunnid, intensiivsus) ning kord nädalas kaaluda. Siis saate ise analüüsida, kus olete liialdanud toiduga ja kehaalu on lisandunud.
Mul on pidevalt krambid jalas, mis aine puudus võiks olla ja mida selle vastu süüa. Krambid tulevad suvalistel aegadel, isegi kui jalad on soojas, kuid enamasti siiski õhtupoole ainult.
Igat probleemi ei lahenda tervislik toitumine. Teil on minu arvates jalgade verevarustuse (veresoonte) probleem. Ehk olete kunagi jalgu palju külmetanud, on seisev töö jne. Ka pärilik moment tuleb arvesse. Konsulteerige perearsti ja kirurgiga.
Kas on võimalik piima üle tarbida? Ühel eluperioodil elasin ainult piimast, jõin maapiima 4-5 liitrit päevas. Ja ei söönud üldse midagi muud. Lootsin, et see dieet teeb mu saledamaks, aga ei teinud. Samas kartsin, et äkki jääb niiviisi mõni muu vajalik toitaine saamata. Aga külm maapiim maitseb mulle väga ja ma võiks edasigi ainult piimast elada.
Ainult piimast elab imik esimesel poolel eluaastal. Kuigi piimas on kõik vajalikud toitained — süsivesikud, valgud ja rasvad, on inimene loodud kõigesööjaks. Tarvis on erinevaid kiudaineid, mikroelemente, mineraale jne. Piimavalgu kõrval on tarvis erinevaid amiinohappeid. Peale selle on maapiim rasvane ning seda ei soovita muu toidu kõrval üle kahe klaasi päevas juua. Kui olete ülekaaluline, siis soovitaksin minna üle hoopis lahjemale piimale. Igatahes lugege toidusoovitusi ja püüdke nende järgi enda toitumist korraldada.
1. kas aspartaami sisaldavate toodete tarbimine on kahjulik?
2. stressi korral kaldun liigselt sööma. kuidas sellest harjumusest lahti saada?
3. kuidas vähendada magusa isu või magusast üldse loobuma õppida, et ei tekiks vajadust ja isu selle järele?
1.Aspartaami suhkruasendajana on soovitatav kasutada lühiaegselt. Aastateks ei soovita üle minna suhkruasendajatele, kuigi nende annused on väikesed ja ei ole kahjulikud. Samuti ei soovita nädalate kaupa süüa teisi aspartaamiga kondiitritooteid või jooke, kuna ta on ikkagi sünteetiline toode.
2. Stress on kõige suurem vaenlane ja soovitada midagi konkreetset on raske ilma Teid tundmata. Mõned tõed: mustadel hetketel minge jooksma, kõndima, jalgrattaga sõitma või suusatama (kas suvel või talvel), lugege midagi haaravat. Närimise vajaduse rahuldamiseks seadke enda kõrvale aedviljataldrik lillkapsa, varsselleri, porgandi jm taolisega.
3. Magusa söömine on sageli harjumuslik. Kuid magus ei ole keelatud. Ehk meeldib teile mesi — see on tugevamaitseline ja tervislik ning samas teda ei saagi väga palju süüa. Lastele on vahel soovitatud (ja miks mitte ka täiskasvanutele!) teha nädalas üks korralik magusapäev ja teistel päevadel vältida magusat! Kui harjute, peaks ka magusatest puuviljadest kasu olema. Igal juhul valge suhkur on kõige vähem soovitatav.
On ka reklaamitud kroomi tablette, kuid kasu sellest on individuaalne — mõnele aitab, enamusele mitte.
Podagra ilmnemisel anti mulle toiduainete nimekiri, millest tuleks loobuda või väga vähe tarbida, et ei tekiks puriinisoolasid. Mind huvitaks aga mingigi järjekord nende osas, et millisest toiduainest tekib rohkem, millisest vähem. On sellist teavet kuskilt saada?
Siiani olen püüdnud hoiduda nn.“keelatud” toiduainetest ja praegu ei tarvita ma isegi allopurinooli.
Podagra puhul on hästi ranged piirangud selles osas, mida ei tohi süüa. Kui see on teada, siis siin ei ole midagi vähendada, vaid tuleb päris loobuda näiteks suitsetatud lihast ja kalast, lihapuljongitest, ubadest ja hernestest, kuivatatud puuviljadest, külmutatud aedviljadest, maksast ja neerudest jm. Teil on ilmselt endal pikem nimekiri. Juhul kui on, siis teiste toiduainete osas võivad olla väiksemad piirnagud.
Aastaid on räägitud, et ainus tervislik meetod kaalu alandamiseks on Kaalujälgimine. Vaidleksin vastu, arvestades suurt suhkruasendajate tarbimist antud meetodi puhul. Teie kommentaarid.
Teiseks huvitaks mind, et milline magustamisviis on tervisele (ja kaalu alandamisele) kõige kasulikum? Kas tõesti peab valima keemilised suhkruasendajad või on tervislikum siiski kasutada sahharoosi, glükoosi või fruktoosi? Millist neist täpsemalt?
Kolmandaks huvitaks mind see, et kas on tõsi, et inimene suudab ära “kulutada” vaid 120g proteiini päevas ja et ülejäänud läheb rasvaks?
Neljandaks: süsivesikute tähtsus kaalu langetamisel.
Palun vaadake aspartaami küsimusele antud vastust. Ka kaalujälgijatele on soovitatud suhkrut, mett ja keedist, mille väikeseid kogusi ei pea isegi arvestama. Kui retseptides on suhkruasendaja, siis see ei tähenda, et muud ei võiks kasutada. Asendaja on mõeldud kaalulangetamise alguses selleks, et saavutada kiiremini edu. Nagu elu näitab, ei ole paljudel püsivust enda harjumuste muutmiseks, tahetakse ainult kiiresti kaalu langetada!
3. Valguvajadus on meestel 70-98 g ja naistel 50-75 g. Kui on suur füüsiline koormus, võib see tõusta 115 grammini ööpäevas.
4. Süsivesikud annavad päevasest energiahulgast 55-60%. Vahel samastatakse süsivesikud suhkruga, mis aga ei ole õige. Tegelikult saame põhilise hulga süsivesikuid terviljasaadustest, puu- ja aedviljadest, kartulist. Igasugune liigsöömine viib ülekaaluni ja vastupidi — olles mõõdukas, kulutades nii palju, kui süüakse, olete heas vormis ja toidust ning sööömisest ei ole vaja teha probleemi.
Mul on 5-aastane poeg, kes ligikaudu 4 aastat on keeldunud kõigist liha- ja kalatoodetest, st praktiliselt polegi kunagi liha ega kala söönud. Keeldub kategooriliselt kõigest, isegi kanalihast, viineritest jms, mida lapsed reeglina armastavad. Piimatoodetest joob ainult piima, vahel harva sööb mune kohukese. Põhitoiduks on vaheldumisi tatar, kartul, makaron, riis, nisu- ja maisihelbed ning näkileivad. Sööb ka porgandit, kurki, tomatit, herneid, erinevaid marju, õuna, pirni. Ei ole kunagi söönud juustu, muna, jogurtit, kohupiima ..ja veel palju asju.
Palun öelge, kes sellise toitumise tõttu võiks lapsel tekkida mõne aine (millise?) puudus ja milliseid tervisehäireid see võiks tekitada?
(vereanalüüsidega pole seni mingi aine puudust tuvastatud)
Kui analüüsida Teie poolt kirjutatut toitainete rühmade järgi, siis ta saab piisavalt süsivesikuid ja taimset valku, loomset valku saab piimast, kuidas on võiga, kas ta seda sööb? Toiduvalmistamisel tõenäoliselt kasutate õlisid. Seega ta saab põhilise osa rasvhapetest ka. Puudu jääb ainult loomne valk ja seetõttu mõned asendamatud amiinohapped. See meenutab väga taimetoitlase menüüd.
Arvan, et talle tuleks pakkuda kas kotlette, maksa (maksakastet), verevorsti, -käkki, kalapulki ja püüda leida midagi veel nendest tootegruppidest. Kaunviljad on head ja võiks pakkuda seemneid ja pähkleid. Laste toitumisharjumused on alles kujunemisjärgus. Midagi hullu temaga ei juhtu ja sööma sundida ei tohiks. Olen veendunud, et kasvades suurenevad ka valikud, andke ainult talle selleks võimalust. (Loomulikult on selline telegrammstiilis nõustamine ebapiisav!).
Mina tahaksin teada, et milliseid koostisaineid toitudes vältida, pakkidel on igasugu keerulisi nimetusi. Teame, et E-ga asju peaks vältima ja lõhna-ja värvaineid, aga kuidas on lood happesuseregulaatorite, paksendajate ja igasuguste keemiliste terminitega? Millises pakendis ja kuidas töödeldud on parim, halvim. Olen täiesti võhik sellistes asjades. Kas on kuskilt netist selle kohta lugeda? Oleks ka hea kui sa soovitaksid mida meie lettidelt on julgem = puhtam süüa. Kas on just eestimaine parim või venemaa vm? Äkki teate lausa öelda milline valmistaja pakub ausat kaupa? Ja ma olen alati mõelnud kas üldse ja kes kontrollib etikettidel kirjutatu tõesust. Ma ei usu, et tootjad on lõpuni ausad. Uudishimuga vastust oodates!
Kogu müügil olev toit on kahjutu, ka E-ainete osas. Paljud nendest on igapäevaselt tuntud, nagu sidrunhape. Oht on vaid selles, et mõni värvaine võib allergiat põhjustada, näiteks õunte säilitamiseks kasutatav vaha. Üldiselt eelistaksin lühema säilivusajaga ja suuremate kaupluste toidukaupu. (See on väga isiklik arvamus!). Mis puudutab etikette, siis kahjuks ei ole neil kõiki andmeid. Moodsalt väljendudes — seal on veel arenguruumi. Eelistan alati eestimaist! Teades näiteks õlide emulgeerimisel tekkivat transrasvahappeid, ei soovita pidevalt süüa margariine.
Kindlasti on ausaid tootjaid, aga toidureklaamide juures ületab praegu küll äri tervislikkuse.
Olen 20 aastane neiu.
Aastaid olen vaevelnud allergia käes. Paar aastat tagasi omal käel katsetades sain teada, et piima minu organism ei taha. Piima täielikult menüüst välja jättes kadus ka allergia.
Kuid tean, et piim on parim kaltsiumi allikas. Kas kaltsiumi leidub ka mujal toiduainetes, ja kas peaksin kasutama kaltsiumitablette?
Jah, piimast saab organism kõige paremini kaltsiumi kätte. Ehk sobivad teile hapupiimad, biojogurtid, kodujuust ja juust. Kaltsiumirikas on ka brokoli, apteegitill ja roheline kapsas. Vähem saab teda teistest aedviljadest. Ligikaudu kolmandik imendub kaltsiumiga rikastatud veest, samuti tabletist ei imendu kogu kaltsium.
Kuidas mõjutab toitumine naha seisundit? Mida eelistada, kui näonahk on rasune ja kehal väga kuiv?
Vabandust, kuid ka terve looma nahk on läikiv! Kahtlemata mitmekülgselt toitudes on kaunis näonahk, terved juuksed ja küüned. Näol on rohkem higi- ja rasunäärmeid ning nende koguhulk on individuaalne, isegi pärilikku laadi. See nõustamine kuulub rohkem kosmeetikateemasse ja ma ei pea end piisavalt kompetentseks. Arvaksin, et nägu pesta seebiga, keha mitte!
Kuidas on lood erinevate teedega (rohelised, eksootilised, aroomiteed). Kas tervisele kasu toovad või kahju. Kui tihti võib teed juua (musta või rohelist)?
Hindan teesid väga. Kuid ärge unustage, et ka tee on ergutava toimega, eriti roheline tee. See on ka ainus piirang. Raviteedega oleksin ettevaatlik, kuna taimedes (lehtedes, ürtides, jm) on toimeainet erineval hulgal ja seda te ei saa muuta, võib juhtuda, et doseerite üle (väga harva!).
Olen juba paarkümmend aastat põdenud psoriaasi, samas on mul ka heinanohu. Tänu sellele, et viimasel paaril aastal on heinanohu mind vähem vaevanud, olen saanud hakata rohkem erinevamaid toite sööma. Kuid nüüd on jällegi psoriaas väga hulluks läinud. Väheke on aidanud ikka merevesi ja päike ka, aga puhkus ei kesta ju terve suvi.
Kas psoriaasi puhul peaks hoiduma ka mingitest kindlatest toiduainetest?
Üldiselt soovitatav on rikkalikult süüa rohelisi aedvilju ja salateid ning loobuda tuleks loomsete rasvade söömisest. Täpsemaid nõuandeid annab Teie arst.
Palun soovitusi ülihappelise mao puhuks.
Süüa regulaarselt väikestes kogustes 3-5 korda päevas.
Vältida kangetoimelisi maitseaineid, (alkoholi, suitsu) ning mitte süüa tooreid aedvilju. Puuviljad võivad ka ärritada, soovitaksin banaani. Täpsemaid juhiseid annab raviarst.
Soovitate tooreid aedvilju. Samas on teada, et kuumtöötlemata aedviljadest (tomat, kapsas jm.)inimese organism mingeid aineid ei omasta. Jänese oma ehk küll!!
Imetajad on paljus sarnased ja mineraalaineid ning vitamiine vajavad ja saavad nad kõik, rääkimata süsivesikutest (sh. kiudainetest).
Olen 45 a.naine.1.72 pikk ja kaalun 82kg. Nüüd juba 3 kuu vältel olen püüdnud kaalu langetada. Sõidan rattaga 1,5 tundi 3 korda nädalas ja toit on min.(vähemaga kukuks kokku). Kaal püsib jonnakalt. MIDA MA VALESTI TEEN?
Ilmselt nälgite. Vajate toitumisspetsialisti konsultatsiooni.
Meil on valmimas programm, mis võimaldab inimestel välja arvutada päevase kaloraazi. Kõik, kes soovivad, saavad oma kasutaja nime ja saavad hakata oma toitumist, liikumist jms. teadlikult suunama. Enne kui programm lõplikult valmis saab, tahaksin konsulteerida Teiega. Kui võimalik?
See ei ole DELFis arutamise küsimus, muidu võib.
Mul on selline probleem, et arvatavasti on hapete olukord organismis paigast ära.
Isegi tavalise piima tarbimise tagajärjel tunnen haput maitset suus. Samas jogurt ja hästi lahja koore ja piima segu seda ei põhjusta.
Kuid hapukoor üksi ka nii hullult ei tekita (kui see väga hapu ei ole) kui piim. Olen 46 a., ja nüüd ma enam piima ei saa juua. Kohupiim ei tohi minu jaoks olla samuti hapu. Tarvitan maitsetut tervisekohupiima (hästi õrna piima ja hapukoorega maitsestan), samuti tekitavad juustud hapnemise.
Olen käinud uurimas et ehk maohaavandit, õnneks ei ole. /…/ Lisaks ei talu teesid, ühed teed tekitavad happe suhu, teised mitte. /…/ Tarvitan peamiselt Aafrika punapuusa teed (Rooibos), ei sisalda tanniini ja neutraalne minu jaoks. Ka kogu Eestis praegu müüdavat kohvi ma ei joo. Kui müüdi Kodu ja Talu kohvi, siis ainult nimetatud sorte.. Praegu ostan ja varustan end Sankt-Peterburgi poest müüdava kohviga, mis kohvioa ja vilja segu. Mitukümmend aastat valutas mul pidevalt kõht ja pidev diagnoos gastriit. Keegi aga ei soovitanud toitu jälgida. Nüüd tean, et pean neutraalseid toiduaineid valima, ka haput mahla ma ei joo. Kui on vuuras toit ja happeline, olen jdrgmisel pdeval iivelduses ja kuhuprobleemides.
Kas on kuskil infot just neutraalsete toiduainete kohta? Muidugi on mul endal nüüdseks palju kogemusi, kuid siiski. Kui aga happelisi toite ei talu, siis arvatavasti tekib organismis ka mineraalide, vitamiinide puudus. Mida võiks juurde tarvitada? Lisan, et paljusid tooreid tooteid ei talu, mõningaid ka mitte hautatuna. Kuidas saaks uurida hapete olukorda organismis? Kas on mõttekas antud probleemiga külastada toitumisspetsialisti? Kas Tartus on see võimalus?
Teie probleem on meditsiiniline. Tõenäoliselt on Teil arstidega olnud juttu ka refluksi võimalikkusest? Kindlasti vajate toitumisnõustamist. Võime sel teemal rääkida.
Kas on mõistlik jätta oma igapäeva menüüst üleüldse täiesti välja kartul, makaronid, riis? Kas neis on midagi organismile vajalikku, mida mujalt ei saa?
Kõik need mainitud toiduained on süsivesikute allikaks. Mitte midagi halba Teiega ei juhtu, kui Te neid ei söö. Kuid sööge kindlasti tatart, kaerahelbeid, leiba. Jääte terveks!
Kuidas kaalus juurde võtta? Lihtsalt palju ja tihti söömine ei aita, olen proovinud. Need 1-2 kilo, mis söömisega suure vaevaga lisanduvad, kaovad kohe, kui kasvõi jalgsi 5-le korrusele lähen. Olen 169/58, kas see on norm.kaal ja ma lihtsalt paistan liiga sale?
Vajate konsultatsiooni. On juhtumeid, kus ainevahetus on väga kiire (see ei pea veel haigus olema, kuid vajab abi). Mind huvitaks, kas olete ka närviline ja kas esineb südamepekslemist. Seda ei lahenda siin küsimuste-vastuste stiilis.
1. Kas organism omastab tarbitud toitu paremini, kui valgu- ja süsivesikurikkaid toite tarbida erinevatel söögikordadel? Kas samuti ei tasu ühel toidukorral tarbida erinevaid valke: kala, kana, muna, piim?
2. Kas kuivatatud puuviljad ja pähklid kuuluvad kõrge või madala glükeemilise indeksiga toidukaupade hulka? Kas internetis on kusagil tabel erinevate toiduainete glükeemilise indeksi kohta?
3. Kas vastab tõele, et tükk juustu toidukorra lõpus peatab happerünnaku ja kaitseb hambaid?
4. Kas seened sobivad õhtusöögiks või on see raskestiseeditav toit ja ei maksa õhtul süüa? Kas pähklid sobivad õhtul söömiseks?
1. See ei ole piisavalt teaduslikult põhjendatud.
2. Puuviljad on kõrge glükeemilise indeksiga, pähklid mitte. Head tabelit ma ei oska praegu soovitada. Võite lugeda www.hsph.harvard.edu/nutritionsource/media.html — Carbohydrates.
3. See vastab tõele.
4. Seente valk on raskesti seeditav. Võite süüa, aga mõõdukalt. Pähklid on energiarikkad ning kui sööte soolapähkleid, tekib janu. Muud probleemi ei ole.
Aga kuidas suhtute/ mida arvate veregruppide põhistest toitumissoovitustest?
Kaasaja meditsiiniline biokeemia ja toitumisteadus ei ole veregrupi dieedile leidnud piisavat tõenduspõhisust ning ametlike soovituste hulka me seda ei arva.
Ma kipun ülesööma. Iga natukese aja tagant ma söön midagi. Ma ei saa sellest lahti. On perioode, kus ma söön normaalselt — 3-4 korda päevas. Need perioodid kestavad mingi nädal aega.. jaaa siis hakkab pihta- söön nagu loom.
Et siis küsimus olekski, et kuidas vältida ülesöömist?
Et kas peaks mingi tegevuse leidma?
Te annate ise endale kõige parema vastuse. See on harjumus, mitte nälg! Võtke toidu asemel klaas vett ja ärge tooge koju sellist kaupa, mida saab näksida. Sööge rohkem köögiviljasuppi näiteks. Soovitan, tehke endale ise plaan, kuidas näksimise asemel midagi muud teha ja proovige sellest kinni pidada! Õnnestub!
Mõned aastad tagasi teist last oodates diagnoositi mul rasedusdiabeet. Sain veresuhkru dieeti pidades normi. Dieedist kinnipidamine õnnestus üldiselt hästi, ehkki vahel ajas suisa nutma, tundus, et toidusoovitused “ahistavad” hirmasasti. Nüüd on sellest mitu aastat möödas. Kaalun ca 10 kilo varasemast rohkem, ja seda just tänu meeletule ja pidevale magusaisule. Varem armastasin magusat mõõdukalt, aga pärast lapse sündi ei suuda ennast üldse kontrollida. Kui ka õnnestub mõned kilod maha võtta (olen seda kaalujälgimise abil teinud), on ikkagi pidev oht. Olen isegi laste eest šokolaadi ja komme ära söönud (häbi mulle!). Kusjuures varem eelistasin maiustustest marmelaadi ja sefiiri, nüüd sööksin kogu aeg ja hästi palju just šokolaadi.
Usun, et see on suur problem. Soovitaksin ka Teile, ehk saate teha nii, et sööte nädalas vaid ühel päeval shokolaadi. Proovige seda vahel meega asendada või puuviljadega. Edasi ehk õnnestub intensiivsema maitsega aedviljadele üle minna, näiteks varsseller. Kasutage rohkem mädarõigast. Kui see maitse hakkab meeldima, on võimalus, et surute magusaharjumust tagasi. Miks mitte Teil proovida toetuseks kroomitablettide mõju.
Lugesin hiljuti Tervendajast, et kui oluline on toituda õiges järjekorras. Seda artiklit lugedes tundus mulle, et mu magu ongi ainult üks suur auk, söön täiesti vales järjekorras ja valesid sööke. Palusin Tervendajast lisainfot selle kohta, aga kuna nemad ise otseselt siiski sellise teemaga ei tegele, siis jäigi kõik sinnapaika. Huvi õigesti toitumise järele on aga suur ja siit ka mu palve -küsimus, kas teilt on võimalik saada näidismenüüd näiteks nädalaks. Ühe päevaga saan isegi hakkama, aga et menüü oleks mitmekesisem, siis oleks tore saada näitlik soovitus terveks nädalaks.
See on võimalik, kuid minule päris aeganõudev.
Viimase poole aastaga kasvas mu kehakaal umbes 1000 grammi kuus — praeguseks olen 164 cm/66 kg, eriti palju on rasva ülakehal — olen 164 cm pikk ja vööümbermõõt on 88 cm. Olen mitu korda alustanud Kaalujälgijate toitumisprogrammiga, kuid isu on meeletu ja ma lihtsalt ei suuda sellele vastu panna. Annan siiani veel rinda, laps 1,5-aastane. Kas minu puhul võib olla abi mõnedest reklaamitud toidulisanditest (näiteks magusaisu pidada vähendama kroom, söögiisu aga õunaäädikas) või oleks mõni hea soovitus veel? Kas ülemäärane söögiisu võib olla näiteks suhkruhaiguse või üleliigse insuliinitootmise tagajärg (olen sellist väidet kusagilt kuulnud)?
Isu ohjamine on raske ja toitumisnõustamine on palju aega nõudev. Kaalujälgijate programmi suur eelis on just järjepidevus — tulete igal nädalal arutama ja nõu saama.
Suhkruhaigust ma ei arva Teil olema, veresuhkru liiga kiire tõus aga küll võib olla kurnanud insuliintundlikud rakud. See aga tähendab, et tuleb tunduvalt suurendada toidus köögiviljade ja lahjade toodete osakaalu. Kindlasti valige tumedad, täisteratooted (must rukkileib, tumedad makaronid, pruun riis, sepik jm). Püüdke rohkem juua vett või teed. Usun, et kõik need soovitused on teil teada, leidke aga motivatsioon seda täita!
Olin enne dieeditamist 167 ja 65 kg. Seega paks. Ma otsustasingi ennast kiirelt ja ropult näljutada. Ja saavutasingi 2 kuuga tulemuse 49 kg! Ma tahan seda säilitada, kuid tean, et oma lemmiktoiduainetega (piim, kohupiim, pudingid) ma ei saa seda elusees enam teha. Kuidas ma peaksin edasi elama — kas sarnaselt maooperatsioonist toibunule või — s.t loobuma kõigest heast?! Ma tahan oma kaalu säilitada ja vähendada!
Pöörduge kohe homme enda perearsti poole toitumisnõustamiseks. Teie kaaluindeks oli enne näljadieeti normis (vahemikus 19-25), nüüdseks on aga alla normi, vaid ligikaudu 17. Olete tugevasti alakaaluline, kõhnunud. Tervis tähendab head enesetunnet ja sära silmades. Nii ülekaal kui ka alakaal põhjustavad haigusi, viimane isegi tõsisemaid. Väär on võidelda kilodega, eladada tuleb hea tervise nimel. Proovige juhinduda ka Delfis ilmunud toidusoovitustest: märksõnad on mitmekülgsus ja süüa võib ning peab kõike sellistes kogustes, mis tagab Teie päevase energiakulu.
Kas vastab tõele, et 0,05% piim ei anna organismile praktiliselt üldse Ca ega ka muid vajalikke aineid ja on lihtsalt “sinine vesi”?
Olen ise suur piima(toodete) sõber ja kaalualandamise eesmärgil vahetanud 2,5% piima 0,05% vastu. Olles aga kuulnud vastakaid arvamusi selles osas, ei pea seda vahetust ainuüksi kaalu langetamise nimel vääriliseks, kui see teistpidi mu tervisele peaks halvasti mõjuma (vajaliku Ca mitte-omandamine, tulevikus probleemid rasedusega jne.)
Kaltsium ei kao piimast koos rasvaprotsendi vähendamisega. Küsimus on selles, et kaltsium imendub paremini koos rasvhapetega. Sellepärast kaltsium imendub lahjast piimast halvemini (kuid ka isegi kaltsiumiga rikastatud veest imendub ligikaudu 30% kaltsiumist). Kui kaalulangetamise eesmärgil loobute rasvasemast piimast mõne kuu jooksul, ei juhtu Teiega midagi halba. On soovkaal käes, tuleks kindlasti hakata eelkõige suurendama piimatoodete hulka menüüs. Veel soovitaksin juua kuni 2,5% piima väiksemates kogustes, näiteks 1 klaas päevas siis, kui kardate liigsete kilode kogunemist.
Rasvasisalduse vähendamisega jääb piima alles kõik muu väärtuslik.
Olen mures 16a poja pärast. Ta on 181 pikk ja kaalub 51 kg. Arvasin, et see on kooliaja probleem, eksamid jm. aga ka suvel ei tõusnud kaal märgatavalt. Samas on ta kõht kogu aeg tühi, kuid peres ei jätku niipalju raha, et korralikult toituda. Elame neljakesi: isa, ema, 18a ja 16a koolipoisid. 18a. on 180 pikk ja kaalub 70kg. Isa ja mina, st. ema oleme pigem ülekaalulised, kuigi mina söön kõigist vähem. Päevas saame toidurahaks kulutada 100.- , sellest poepiima ostan 3l (kummalegi lapsele liiter joogiks, üks hommikupudruks). Mune tarvitame palju, samuti rukkileiba, sepikut, kartul ei käi toiduraha sisse ja moosid, mesi, taimetee ka mitte.
Liha saan osta peamiselt raguuna ja hakklihana, keeduvorstile eelistan juustu. Õhtuks teen peamiselt ahjuvorme või ühepajatoite, iga päev on hommikupuder ja koolist tulles saavad suppi soendada. Krõpsud jm. ei kuulu menüüsse. Ärge meid nüüd rongaisaks-emaks pidage (sest teenime 10 tuhat kuus), lihtsalt muud kulud (eluase, muusikaõpe, internet, arvutite liising, transport) on nii suured, et üle 3500 ei jää toiduraha. Mida odavatest toitudest veel süüa?
Kasvuaeg on suure isu aeg. Sageli pikkuskasv on väga kiire. Saan aru, et majandate väga oskuslikult. Eks leib, kartul ja muna on olulisimad. Kui on võimalik, oleksid kaunviljad lisaks päris head — oad, herned, läätsed. Kala hinnad on tõusnud lakke, kui saate, sobiksid vahete-vahel räimed, kilud. Hea, et panete sellise osakaalu piimale.
Kummas on rohkem rauda, kas veise- või sealihas?
Enamvähem võrdselt (umbes 2-2,2 mg 100 g kohta), tailihas!, kuid kõige rohkem on rauda keeles (38 mg/kg) ja maksas (28 mg/kg), rauarikkad on ka maasikad ja kaunviljad.
Muret teevad sapikivid. Kas toitumine võib soodustada nende liikumist. Mida on soovitav süüa?
Umbmäärane küsimus — kui on vaevused, aitab perearst. Võib olla ka põletikku jne. Kuid kuna sapikivid tekivad kõige sagedamini kolesterooli liiast, siis vältige rasvast liha, võid, rasvast juustu. Eelistage teraviljasaadusi, kaunvilju. Ka muna võite süüa. Kuid konsulteerige enda arstiga.
Minu küsimus käib meepiima kohta. Jõin seda vahepeal õhtuti klaasikese (klaasile piimale 1 tl mett) ja VÄGA hea uni tuli. Hea uni on ju eks tervise ning seeläbi ka ilu ja hea enesetunde võti? Aga kuidas see mõjub minu kehale ja kehakaalule üldiselt?
Teen u 30 minutit jooksu 3 korda nädalas ning toitun üldiselt tervislikult.
On tervislik. Kaaluge end kord nädalas (või kord kuus) ja jätkake sama moodi.
Mida arvate GNLD toidulisanditest? Minu ämm tegeleb nende müügiga ja pidevalt soovitab ja tarbib ka ise. Tema jutu järgi ei saa me ka siis toidust kõike vajaliku kätte, kui kõike sööme kuna paljud ained lähevad kaduma. Arvan, et firma tegeleb ikka enda reklaamiga ja nii kasulikud need toidulisandid ei ole kui talle räägitakse.
Igas soovituses on mingi tõe-iva olemas, kuid tavaliselt on need “välja rebitud” ühe üksiku omaduse põhjal. See annab hea äri võimaluse. Lähtume ikkagi seni tõenduspõhisest teadusest. Kuniks alternatiivid ei ole jõudnud teaduse tasemeliste tõestusteni, juhindume ikka kõigesöömisest. Kui on haigus, on loomulikult eri soovitused.
Pikaealiste toitumist jälgides ei saa küll aru, mis on tervislik toitumine, sest tänapäeval räägitakse palju stressist ja nendega seotud haigustest..aga kui meenutada seda, mis inimesed elasid läbi sõjaaastatel, nälg, raske töö, üksi laste kasvatamine, Siber, sealne nälg ja külm… Minu tädi tuli tagasi kui ta oli 60-ne aastane, 30 aastat oli ta Siberis elanud väga halbades tingimustes, pidevalt külmas ja näljas, vahel ei saanud aastaid leiba, liha ega piima, ometi olid tal kõik hambad suus kuni surmani, 85-nda eluaastani ja ei olnud tal liigesed haiged ega ühtegi teist haigust…Mõeldes sellele kõigele ei teagi, mis on normaalne toitumine…
Loomulikult kõik ei sõltu ainult toidust. Sageli on organism ekstreemsetes oludes väga võimas ja mobiliseerib enda varud. See aga ei ole ka lõpmatuseni võimalik. Kindlasti on oma roll elutahtel, geneetikal jne. Inimorganism on keeruline ”kombinaat”. Kui on ikka absoluutne nälg, tuleb surm. Ma aga hindan väga lapsepõlves saadut — nii vaimses kui ka füüsilises mõttes. See toetab äraarvamata palju!
Poes ja apteegis müügilolevad batoonikesed hematogeenist on teatavasti väga rauarikkad. Olen harjunud neid sööma ja umbes paar-kolm korda nädalas. Nüüd aga olen kuulnud, et liigne raud on kehale ebatervislik. Üldiselt toitun muidu tervislikult ja tarbin ka muid rauarikkaid toite (välja arvatud maks). Kas paar hematogeenibatooni nädalas on liiga palju või peaksin seda kogust vähendama?
Rauda saab ka teistest toiduainetest. Hematogeen on küllalt energiarikas ja 100 g (2 batooni) annab ligikaudu 400 kcal. Ta on rohkem maiustuseks, kuid paar batooni nädalas ei tee teile midagi halba.
Mida arvate Q-10 preparaatide tarvitamisest?
Koeensüümi Q10 (ubikinoon) aktiivsus väheneb koos eaga. Tema toimeks loetakse infarktiohu vähenemist ja vererõhu langetamist ning Alzheimeri tõve kulu aeglustumist. Teda soovitatakse kasutada koos oliiviõli või mingi teise rasvainega, kusjuures ka vitamiin E lisa on oluline. Loetakse ainevahetust kiirendavaks, mistõttu on ka preparaadi Bio-Slim koostises üks neljast komponendist.
Kuigi see on käsimüügiravim, soovitaksin ikka konsulteerida enda perearstiga.
Olen 22a. Milliseid toite ma peaksin sööma, et kaalust juurde võtta. Arsti juures on proovid kõik korras aga kaalu ei tule kuskilt juurde. Lisaks veel, et olen 162cm pikk ja kaalun 40 kg. Endal on ka juba ennast peeglist halb vaadata.
Loodan, et arutasite oma arstiga tervislikku toitumist. Kindlasti on vaja pidada nädal aega toitumispäevikut ja selle põhjal saab arst analüüsida, kas on toitumises küsimus või mõnes ainevahetushäires. Mõne lausega ei saa Teid aidata, vajate pikemaaegset konsultatsiooni.
Kas ja kui pikka aega järjest oleks mõistlik tarbida õunaäädikat? Kas on ohtusid?
Õunaäädikas on happeline ja võib pikaajalise tarbimise korral põhjustada mao ülihappesust. Teda on tarbitud 1 tl klaasi vee kohta, mitte rohkem. Kuid kas olete veendunud, et Teile on teda vaja? Kahtlen. Sööge mitmekülgselt ja sööge ka õunu. Arvan, et sellest piisab!
Olen suur maiasmokk ja söön päevas keskmiselt 200-300 grammi maiustusi, põhiliselt just shokolaadi. Muidu toitun normaalselt ja mitmekülgselt, kuid minu magusavajadus on lihtsalt ülisuur.
Sarnase probleemiga sõbratarile ütles arst, et päevas rohkem kui 50 grammi magusat süües võib seedimise ära rikkuda. Mina olen hoolimata aastatepikkusest õgardlusest alakaaluline ja hambadki on korras. Kas ma peaksin sellegipoolest magusa tarbimist piirama?
Vähendage kindlasti. See harjumus ei ole tervislik. Vaja on saada süsivesikuid ka rohkem jääke andvatest ja kiudaineid sisaldavatest toitudest (teraviljatooted, puu- ja juurviljad). Teid võib ohustada kõhukinnisus ja muu sellega kaasnev, lisaks ei tule kasuks veresuhkru pidev kiire tõstmine.
