Tervislikud lastetoidud said raamatusse

Paljude laste igapäevases menüüs on väga oluline osa lasteaia- ja koolitoidul. Seetõttu andis Jõgeva maavalitsus välja raamatu “Tervislik toit lastele”, milles on avaldatud üle 200 erineva retsepti ning jagatud mitmesuguseid selgitusi tervisliku toidu koostisest ja kasutamisest.

Retseptiraamatu saamislugu algas sellest, et koolitoitlustuse kogenud asjatundja, Tartu Tervisekaitsetalituse Jõgevamaa osakonna inspektor soovitas anda välja teatmiku, milles oleksid kooli- ja lasteaiakokkadele juhised toitude valmistamiseks. Jõgeva maavanem Aivar Kokk aga leidis, et väärt oleks kokku kirjutada ja trükkida koguni teemakohane retseptiraamat, põhjalike kommentaaride ja illustratsioonidega.

Raamatu toimetaja, Jõgeva maavalitsuse terviseendenduse spetsialist Eha Anslan korraldas võistluse “Lõbus, tervislik ja taskukohane unistuste toit lasteaias ja koolis”, milles lapsed kirjutasid neile maitsvatest toitudest ja joonistasid neid. Võistlusele 11 koolist ja 9 lasteaiast laekunud toiduideede põhjal koostasid lasteaedade ja koolide kokad toitlustus- ja tervisespetsialistide nõuannete järgi retseptid.

Raamatu koostajad on oma ala professionaalid: Tervisearengu Instituudi ekspert Tagli Pitsi, Eesti Toitumisteaduse Seltsi eestvedaja, teenekas lastearst Mai Maser ja tervisekaitseinspektor Antonina Järviste.

Kõik kolm naist on raamatusse kirjutanud ka artiklid, millest leiab mõnegi mureliku mõtte: vaadeldes kooliõpilaste tervisekäitumise uuringuid ning võrreldes neid teiste Euroopa riikidega, iseloomustab Eesti kooliõpilasi vähene puu- ja köögivilja tarbimine.

2002. aasta andmete põhjal on Eesti õpilaste hulgas puuvilju iga päev tarbijate osakaal 11-aastaste hulgas vaid 24% ja 13-aastaste hulgas 12%. Köögiviljade tarbimine on aga veelgi kesisem. Lapse toiduportsjon peab vastama tema isule, aga ka kaalule, olles pigem väiksem, kuid mitmekesine,” kirjutab doktor Mai Maser.

Tagli Pitsi arvutas välja toitude toitainelise väärtuse. “Lähtusin sellest, et lapsed peavad toidu ära sööma. Me võime teha tervislikku toitu, kuid pole midagi kasu, kui see lastele ei maitse,” ütles ta.

Oma artiklis kiidab Tagli Pitsi ka õpilaste vaimukust meelisroogadele nimede panemisel. Nii olid Puurmani Gümnaasiumi õpilased pannud roogadele nimeks krahvi kanakaste ja krahvinna maasikahõrgutis. Küllap seetõttu, et Puurmani Gümnaasium on üks Eestimaa mõisakoole ja igal aastal valitakse õpilaste hulgast krahv ja krahvinna.

Lastetoitude retseptiraamatus on kirjas ka soovituslikud toiduenergia ja toiduainete kogused eelkooliealistele lastele ning kooliõpilastele.

Põltsamaa Ametikooli kokalaboris kingiti raamatud maakonna koolidele ja lasteaedadele. “Meie kool on tervistedendav kool ja nii mõtleme pidevalt, kuidas lastele tervislikult süüa anda. Raamatusse pakkusime aga välja täidetud hakkliharulli retsepti,” lausus tuntud kodukandiliikuja Kalli Kadastik, kes töötab kokana Esku-Kamari koolis.

“Usutavasti hakkame seda raamatut toidu valmistamiseks igapäevaselt kasutama,” arvas Puurmani lasteaia majandusjuhataja Lea Tupits. “Lastetoite tutvustav retseptiraamat on igati vajalik ja kindlasti on sellest kasu ka igapäevases õppetöös,” avaldasid arvamust Põltsamaa Ametikooli kokanduse eriala õpilased Külli Ain ja Elli Jäger, kes tervisliku toidu tähtsaimaks omaduseks peavad vitamiinirikkust.

Jõgeva maavanem Aivar Kokk küpsetas koos Põltsamaa Ametikooli kokandus eriala neidude ja noormeestega koos pannkooki. “Öeldakse, et maiustused pole tervislikud, kuid vahel harva võib neid endale siiski lubada,” arvas ta.