Toortoitumine: kuu aega proovisin, siis aitas! Tahan liha ja juustu!

Kõige magusam uni võib olla ka see, kui näed, et oled peolaua taga, kus on kõike: liha, rikkalikku juustuvalikut ja lõpetuseks ka šokolaaditort. Kui proovisin kuu aega toortoitumist, siis kord just sellist und nägin. Ärgateski oli magus maitse suus, ent siis jõudis kohale, et see oli vaid unistus.

Paljud nimetavad toortoitumist järjekordseks totraks trendikate noorte moehulluseks. Ma üldiselt dieetidesse ja erinevatesse toitumispõhimõtetesse negatiivselt ei suhtu. Mu õde on juba mitu aastat toortoidu sööja. Ta lükkas menüüst välja kõik loomse ning küpsetatud toidule paneb käe ette.

Mina olen selline, kes võib meestega võrdsetes kogustes sealiha süüa ja pärast veel kurta, et võinuks rohkemgi olla. Piimatooted on minu jaoks ka elementaarsed. Suurim nõrkus on juustud, neid võiks lõputult süüa. Ometi otsustasin vastu suve, et prooviks toortoitumise ära. Sellest räägiti nii palju ja ka õde kiitis seda taevani. Ta rääkis, et see puhastab organismi ja üleüldse on siis kergem tunne.

Unustagem piim ja liha

1. juunil alustasin. Otsisin enne internetist palju materjali selle kohta, mis ma siis üldse süüa võin. Tegelikult leiab googeldades selle kohta väga palju infot ja raamatupoodidest leiab ka kirjandust.

Alguses oli väga imelik, et ma ei saagi enam piima juua ja selle kõrvale võileibu süüa. Ma olen igasugu ahjuroogade peale meister. Nüüd tuli see kõik unustada, sest toortoitumise puhul on kriitiline piir 46 kraadi. Toitu lihtsalt ei tohi kuumutada.

Hakkasin sööma rohkem puu- ja aedvilju ning kõikvõimalikke pähkleid. Erinevad püreetoidud on samuti lubatud. Kuna taolised toidud sisaldavad siiski vähe kaloreid, pidi koguseid suurendama. Üritasin vaheldust tuua internetist leitud retseptidega, näiteks tegin porgandi-ingveri toorsuppi koriandriga.

Õe abil hakkasin suhtlema ka teistega, kes sellise eluviisi valinud. Kõik olid väga toetavad ja julgustasid mind jätkama.

Midagi jäi siiski puudu. Ahmisin sisse apelsine ja banaane, kuid samal ajal mõtlesin ikka lihast ja juustust. Juuni keskel oli üks sünnipäev, kus oli nii palju head süüa. Aga mina ei saanud isegi kurgi- ja toimatisalatit süüa, sest sinna oli pandud hapukoort ja soola. Ka sool ja suhkur ei käi toortoitumisega koos. Sellest sünnipäevast jäi negatiivne mälestus, ma ei saanud seltskonda nautida, sest mõtlesin vaid toidust.

Võtsin neli kilo alla

Kuu lõpuks olin ma rohkem väsinud ja nõrk. Ma olin ka pidevalt närviline, sest mu mõtted liikusid selle söögi juurde, mida mina süüa ei saanud. Kaalusin enne 60 kilo, juuni lõpuks olin peaaegu neli kilo alla võtnud. Sellise kaalunumbri puhul on see väga märgatav langus.

Seedimine oli küll parem kui enne, aga mul oli kõrini väga suurte koguste söömisest. Arvan, et mu päevane kalorite kogus oli kõigest hoolimata väike. 

Mis veel meenub. Jaanilaupäeva tähistasime sõpradega Saaremaal. Mina pugisin seal ikka värsket kraami. Õhtul lubasin endale ka alkoholi. Mu organism oli omadega nii läbi, et jäin kiiresti nii purju, et tagantjärgi piinlik kohe.

Kui juuni viimaks läbi sai, sai läbi ka minu katsetus. Alguses olin veidi enda peale pahane, kui asja ette võtsin, võinuks ju kauem proovida. Kui ma aga sain taas süüa kõike, mida vaid soovisin, mõistsin, et see olengi mina. Ma tahan süüa korralikku sooja toitu, nautida piimatooteid ja muidugi liha.

Kindlasti osadele inimestele toortoitumine sobib, näiteks mu õelegi, aga see pole  vägisi õpitav.