Chia seemned
Neil väikestel seemnetel on erakordselt suur toiteväärtus. Neli teelusikatäit Chia seemneid sisaldab sama palju kaltsiumit kui kolm tassi piima, sama palju magneesiumi kui kümme brokolivart, sama palju rauda kui pool tassi punaseid aedubasid ja 30% rohkem antioksüdante kui on mustikates. Chia seemned sisaldavad ka boori, mis aitab kaltsiumil luudesse imenduda ja rohkelt omega 3-6-9-rasvhappeid.
Ajalooliselt olid Chia seemned indiaanlaste põhitoiduks Edela-Ameerikas ja Mehhikos. Seda kõrge energiaväärtusega vastupidavustoitu söödi enne lahinguid ja pikki retki.
Chia seemnetel on erakordne võime siduda vett, isegi kuni kaksteist korda seemne enda kaalust. Kui segada lusikatäis tassis vees ja jätta see umbes pooleks tunniks seisma, kallerdub tassi sisu. Umbes sama toimub ka meie maos. See kindlustab organismile pikemaajalise varustatuse vedelikuga, keha säilitab niiskuse ja reguleerib efektiivsemalt toitainete imendumist ning rakkude ainevahetust. Eriti soovitatav on neid seemneid kasutada siis, kui keha on kaotanud palju vedelikku (kõrge palavik, oksendamine). Samuti on see hea diabeetikutele, kuna hoiab suhkrutaseme organismis kauem tasakaalus.
Neid seemneid saab ka idandada. Chia idandid on proteiinirikkad, sisaldavad A-, B-kompleks vitamiine, C- j E-vitamiini, lisaks mineraale ja ensüüme. Chia seemneid võib ka röstida ja jahvatada. Laimi mahlaga maitsestatud vees leotatud seemnetest tekkiv geeljas jook „chia fresca“ on Mehhikos väga populaarne.
Chia seemnetel on ka põletikke leevendav toime ja need aitavad ennetada südame-veresoonkonna haigusi. Chia seemned sisaldavad olulist antioksüdanti kvertseriini, mida leidub tumeda pigmendiga viljades.
Kanepiseemned kui terviseseemned
Veel mõned inimpõlved tagasi oli kanepikasvatus Eesti taludes üsna tavaline: kanepist saadi kiudu, millest valmistati köit; seemned jõudsid aga toidulauale, neist tehti näiteks putru.
Kanepiseemneid võib õigustatult pidada väga toitvateks: seemned sisaldavad kuni 35% õli. Õlirikkaid seemneid ja vilju on looduses palju, ent kanepiõli teeb eriliseks selle biokeemiline koostis. Selles on rohkelt (kuni 90%) inimese tervisele soodsaid mono- ja polüküllastamata rasvhappeid (oomega-3 ja -6), seetõttu võiks neid nimetada ka terviseseemneteks. Kanepiõli tuntumad rasvhapped on inimorganismile asendamatud alfalinoleenhape ja linoolhape. Koos linaga ongi kanep üks väheseid taimi, mille seemneid võib polüküllastamata rasvhapete suure sisalduse poolest võrrelda rasvaste merekaladega.