Kõige enam napib tänapäeva inimeste toidulaual oomega-3-rasvhappeid. Uuringute järgi esineb oomega-3 defitsiiti isegi kuni 85% rahvastikust ning rasedad ja imetavad emad saavad vähem kui 18% lapse tervisele vajalikke oomega 3-rasvhappeid. Eriti tähtis on aga oomega-3 ja oomega-6 omavaheline tasakaal, mis ideaalis peaks meie organismis olema 1:1. Nii see siiski enamus inimestel pole. Üldiselt kipub see olema tugevalt oomega-6 kasuks. Vahel on see isegi 1:20. Kui suudaksime selle viia 1:4, võiksime enda üle uhked olla, sest oleme astunud suure sammu oma tervise heaks. Selline tasakaalust väljas olukord muudab meie keha väga vastuvõtlikuks erinevatele põletikele ja haigustele ning võime end tänu sellele tunda jõuetult.

Oomega-3-rasvhapped kuuluvad koos oomega-6-rasvhapetega asendamatute rasvhapete hulka ning need peaksid katma päevas saadavast rasvast 5–8%. Asendamatud on need rasvhapped seetõttu, et meie keha neid ise ei tooda ja nende saamisel sõltume vaid toidus või toidulisandites leiduvast. Oomega-6-rasvhappeid leidub tänapäevasel toidulaual külluslikult – neid on teraviljades ja nendest valmistatud õlides, seemnetes ja pähklites, eriti külluslikult päevalilleseemnetes ja -õlis, aga ka lihatoodetes, sest paljud loomad on teraviljatoidul.

Oomega-3-rasvhappeid sisaldavaid toite on meie laual aga palju vähem, paljudel aga võib öelda, et peaaegu üldse mitte. Selleks, et saada piisavalt oomega-3 rasvhappeid, söö igapäevaselt kala- ja mereande, lina- või chiaseemneid või võta oomega-3e toidulisandina juurde.