Toiduained jaotatakse madala ja kõrge glükeemilise indeksiga (G.I.) toiduaineteks. Kõrge glükeemilise indeksiga toidud tõstavad kiiresti veresuhkru taset, suurendades seeläbi südamehaiguste ja diabeedi riski. Madala glükeemilise indeksiga toiduained seeditakse aga aeglaselt, insuliinitase hoitakse madal ja rasv kasutatakse ära energiaks. Seega sobivad kehakaalu normis hoidmiseks just madala G.I. toiduained.

Päris täpselt ei ole iga toiduaine glükeemilist indeksit võimalik mõõta, see sõltub kiudaine rohkusest (kiud aeglustavad imendumist), tärklise tüübist (nt kartulitärklis imendub kiiresti) ja jahu töötlemise astmest (mida peenemaks on jahu jahvatatud, seda kõrgem on tema G.I.).

Kiire veresuhkru langus tekitab näljatunde

Organism lagundab toidust saadud süsivesikud ja suunab verre. Verest peavad nad minema rakkudesse ja olema rakuenergia allikaks. Rakkudesse suundumiseks on vajalik kõhunäärmes toodetav hormoon insuliin. Insuliinil on kaks head omadust: esiteks ta vähendab kiiresti veres glükoosihulka, viies selle kudedesse või ladestades rasvana. Teiseks pidurdab insuliin keharasvade tagasimuutumist glükoosiks ja kasutamiseks energiaallikana. Insuliini toodetakse nii palju, kui vajab seda veresuhkru taseme normi viimine.

Kui insuliini on pidevalt liiga palju (kui sööme nt palju magusat), väheneb rakkude tundlikkus. Pidevalt suurenenud insuliinihulk takistab tagavararasvade kasutamist, tekitab näljatunde ja soovi üha rohkem süüa. Seega kaalukaotus ei ole võimalik, kui organismis on liigselt insuliini.

Kõrge glükeemilise indeksiga toidu söömisel tõuseb söömise järel veresuhkur ja tekitab hetkelise küllastustunde. Suhkrutase langeb aga mõne tunni pärast nii madalale, nagu poleks üldse söödud. Järgneb uus näljatunne, väsimus ja närvilisus. Organism vajab kiiresti veresuhkrut tõstvat toitu, eriti midagi magusat. Seda süües aga paiskub jälle insuliini verre ja ring kordub.

Siit mõned näited kõrge ja madala glükeemilise indeksiga süsivesikute kohta:

KÕRGE G.I.
kartul
banaanid, rosinad
sai, pannkoogid
valged makaronid
manna
krõpsud
valge riis
kiirkaerahelbed
müsli
suhkur ja maiustused
magusad joogid
friikartul

MADAL G.I.
kaunviljad
kroovjahust rukkileib ja sepik
tumedad makaronid
pruun riis, basmati riis
kuskus
sojatooted
nisukliid
jämedad, vähetöödeldud kaerahelbed
kodujuust
kõik puuviljad (värskelt)

Kuigi kõik toitumisteadlased ei ole veendunud G.I. süsteemi praktilisuses, arvab osa teadlasi, et igal tootel peaks peale olema märgitud ka G.I. väärtus, mille arvutamisel võrreldakse selle imendumist glükoosi imendumisega. Toiduaine G.I. on madal, kui see on alla 50, 51-70 vastab keskmisele tasemele ja üle 70 on kõrge G.I. väärtus.