Vanusega muutub su keha hapramaks! 5 levinumat viga, mida eakad toitumises teevad

Tänapäeval arutatakse aktiivselt ülekaalulisuse ja sellega kaasnevate terviseriskide üle. Kuid vanuse tõusuga muutuvad inimesed pigem hapramaks. Reeglina suureneb kehakaal 50-60-ndate eluaastateni, püsib selles ringis enam-vähem 70-ndatel ning hakkab edasi järk-järgult vähenema. Eakate inimeste tervise seisukohast suuremat riski enesetundele ja elulemusele avaldab hoopis alakaal.

Südameapteegi proviisori ja toitumisnõustaja Olesja Kuznetsova sõnul on alatoitumine või valesti valitud toitudest tingitud toitainete puudus eakatel sage probleem.

Meie toitumismudel on sarnane Lääne maailma omaga. „Menüüs on rohkelt töödeldud punast liha, rafineeritud ja valmistoite, milles organismile kasulikke ja asendamatute toitainete osakaal on väga madal. Valmistoitudes on ülekaalus suhkur, sool, rasv, tärklis ja nisu,“ selgitab Südameapteegi proviisor ja toitumisnõustaja Olesja Kuznetsova. Ta lisab, et reeglina sööme köögivilju vähe, kaunvilju minimaalselt, kala on menüüs harva ja loomse päritoluga toiduaineid süüakse kordades rohkem kui taimseid. Tihti puuduvad inimestel ka teadmised ja oskused, kuidas valida head õli, millega tohib praadida ja millega mitte.

Kaubanduskeskuste arengu ja valmistoidulettide populaarseks saamisega on inimesed hakanud kodus ka vähem toitu ise valmistama. „Soovitan lugeda silte ja valida poes lühema ja lihtsama koostisega toitusid,“ soovitab spetsialist.

Proviisor toob esile levinumad põhjused, miks vanemaealistel jääb toitainetest puudu:

1. Ühekülgne toiduvalik. Olulised vitamiinid, mineraalid ja toitained jäävad igal juhul saamata, kui toiduvalik on kesine, köögi- ja puuvilju süüakse vähe või kui menüüs on puudu pähklitest ja seemnetest või hoopis tarbitakse rasvu liiga palju.
2. Toidu vale valmistamine. Näiteks kaovad olulised toitained toidus juhul, kui praadida seda liiga kõrgetel temperatuuridel. Kindlasti ei tohi süüa kõrvetatud toite, sest kõrvetamisel tekivad tervisele kahjulikud kantserogeensed ühendid – nitrosoamiinid.
3. Haigused ja ravimid. Näiteks hammaste kaotamine, põletikud, seedetrakti häired, kõhukinnisus ja depressioon võivad pärssida söögiisu, mõjutada maitsetundlikkust ning raskendada söömist ja seedimist.
4. Kaalukõikumised. Kiire kaalulanguse esmapõhjused on reeglina vedelikukaotus ja lihasmassi vähenemine. Kuid iseenesest kaalu järsk kaotus või tõus võivad viidata mõnele haigusele. Kui märkad äkilist kaalu tõusu või langust, võta kiiresti ühendust oma raviarstiga.
5. Majanduslikud, sotsiaalsed probleemid ja üksindus, võimetus ise süüa teha. Vanemas eas mehi ja naisi ohustab alatoitumine eriti siis, kui nad elavad üksi. Sageli söövad eakad liiga vähe ja ühekülgselt, kas halva toiduvaliku või rahapuuduse tõttu või üksindusest ja suhtlusvaegusest.

Proviisori sõnul tuleb arvestada, et vanuse tõusuga toimuvad organismi ainevahetuses väga suured muutused. Kuna metabolism on varasemast palju aeglasem, soovitab ta süüa regulaarselt ega unustada vahepalasid, st 3 põhitoidukorda ja 2-3 vahepala. Vahepaladeks sobivad hästi puuviljad-marjad, pähklid, seemned ja maitsestamata jogurt. Võimalusel võiks menüüs piirata või hoopis välja jätta valge suhkru, nisu, maiustused, poolfabrikaadid, vorstid, sardellid ja rafineeritud õlid.