Viskad pidevalt toitu ära? Head lahendused, kuidas toidu raiskamist tunduvalt vähendada

 (12)
Eestlane viskab ära aastas 20 kg toitu
Viskad pidevalt toitu ära? Head lahendused, kuidas toidu raiskamist tunduvalt vähendada
Foto: Shutterstock

Ligikaudu kolmandik kogu maailmas toodetud toidust raisatakse või jäetakse kasutamata. Raisatakse igal tootmis- ja tarneahela etapil põllumajandusest igaühe toidulauani. Taimne Teisipäev ja Foodsharing Tartu jagavad häid nippe, kuidas allesjäänud toiduaineid kasutada — ja mida teha siis, kui toit ikkagi seisma jääb.

Eesti inimene tekitab aastas keskmiselt 20 kg toidukadu ehk riknemise või üle jäämise tõttu ära visatud toitu. Söömata jäänud toit tähendab ühtlasi tühja läinud loodusressursse ja raha. Mida teha, et vähem söödavat leiaks tee prügikasti? Edasi lugedes leiad ideid köögi- ja puuviljade paremaks ärakasutamiseks.

Natuke liiga kauaks seisma jäänud toiduained

Närtsinud salati- ja maitsetaimede kasutamiseks on palju viise. Longu vajunud paksoi või hiina kapsas pole salatis ilmselt kuigi isuäratav, aga näiteks seesamiõli ja sojakastmega kergelt üle praadides saab neist mõnusa aasiapärase kõrvalroa. Lehtkapsast saab natukese õli ja tšilliga ahju pannes mõnusaid krõpse valmistada. Maitsetaimi võib lisada oma joogiveele. Nimetatud toiduained sobivad ideaalselt ka smuutidesse ja hakituna voki- või panniroogadesse.

Mitte kõige värskematest, seisnud juurviljadest, nagu porgand, kaalikas või peet, saab valmistada imehäid püreesuppe, vormiroogasid ja kotlette, kartulist ka putru või -pannkooke. Proovi näiteks läätse pajarooga või porgandi-ingveri suppi Taimse Teisipäeva retseptikogust.

Seotud lood:

Veidi krimpsus õunad, üleküpsenud banaanid, pirnid jms on suurepärased smuutides ning erinevates küpsetistes, näiteks banaanileivas või lahtistes pirukates. Õuntest-pirnidest saab muidugi ka moosi keeta või kompotti teha. Küpsed banaanid võib tükeldatuna ja parajates portsudes sügavkülma panna, et nende säilivusaega pikendada. Külmutatud banaanist saab näiteks tervislikku jäätist teha.

Söödavad taimeosad, mis sageli teadmatusest prügikasti visatakse

Brokoli ja lillkapsa varsi ja lehti võib kokkamisel kasutada nagu õisikuidki. Tegelikult võib need samuti tükkideks lõigata ja koos õisikutega supipatta, ahju või pannile panna. Lillkapsa lehti saab ka toorelt näiteks salatisse lisada. Maitsetaimede vartel on sageli isegi tugevam maitse kui lehtedel ning neid võib hakituna lisada igasugustesse soojadesse toitudesse ja samuti smuutidesse.

Peedi-, porgandi-, kaalika-, redisepealseid saab kasutada sarnaselt teistele salatitaimedele nagu spinat, rukola, lehtsalat jms — kasuta neid näiteks selles röstitud lillkapsa salatis. Lisaks toorsalatitele on need huvitav lisand smuutidele ning panniroogadele. Ühtlasi saab neist maitsvat pestot teha.

Puuviljade, näiteks õunte ja pirnide, koortest ja südamikest võib keeta suhkrusiirupit. Siirupist saab teha nii külmi kui ka kuumi jooke, lahjendades seda veega ning lisades näiteks maitsetaimi, sidrunit, kaneeli või muud meelepärast. Siirupiga võib magustada ka hommikuputru või -kohvi.

Korralikult pestud kartuli-, porgandi- ja pastinaagikoored saab ahjus mõnusateks tervisesõbralikeks krõpsudeks küpsetada. Teisalt pole värskeid kartuleid ja porgandeid aga sageli üldse mõtet koorida, kuna nende koor on õhuke ja toidu sees vähe märgatav ning selles on palju toitaineid. Maitsva kasutuse seisma jäänud kartulitele leiad kartulihautises.

Paljudes retseptides kasutatakse puljongit ning seda on väga lihtne ise keeta. Kogu toitu valmistades tekkivad köögiviljajupid (nt sibula, porgandi, varsselleri jne koored, otsatükid) iga kord suletavasse karpi, mida saab hoida sügavkülmas. Kui karp täis saab, pane selle sisu koos veega keema, lisa paar loorberilehte ja piprateri ning keeda puljong.

Toit jäi ikkagi seisma? Tee heategu kellelegi teisele!

Kui allesjäänud toitu kuidagi ära kasutada ei õnnestu, on siiski olemas suurepärane alternatiiv selle äraviskamisele. Selleks on toidujagamine — süsteem, mille kaudu nii eraisikud, kauplejad kui tootjad saavad pakkuda toitu, mis muidu ära visataks.

Tartus on organisatsioon Foodsharing Tartu üles seadnud toidujagamispunktid, mille kaudu äraviskamisest päästetud toit soovijateni jõuab. Kesklinnas Genialistide Klubi juures ning Karlovas Barlova baari kõrval asuvatest kappidest võib vahel leida tõelisi aardeid. Järgmisel korral, kui avastad, et toitu ise ära tarbida ei jõua, võta ette mõnus jalutuskäik ja vii see toidujagamispunkti. Nii teed kellegi päeva rõõmsamaks ja ühtlasi heateo keskkonnale!

Loodetavasti pakkusid need ideed inspiratsiooni ja lasid fantaasia lendu. Kindlasti on veel palju viise, kuidas värskeid toiduaineid vähem raisku lasta. Kui tead mõnda head nippi, mis kasutamata jäi, jäta kommentaar ja anna meilegi teada!