Vitamiinid — kas rohkem on alati uhkem ehk mida peaks teadma vajaduste ja koguste kohta?

 (13)
Vitamiinid — kas rohkem on alati uhkem ehk mida peaks teadma vajaduste ja koguste kohta?
Foto: Scanpix

Tänapäeval toimub maailmas lausa vitamiinibuum. On teada, et vitamiinid tugevdavad immuniteeti ning aeglustavad vananemise protsesse. Ometi on neil ka teine - tumedam pool. Liiga suured annused võivad vastupidi ootustele kaasa tuua negatiivseid tagajärgi.

Stereotüüpi - "vitamiinid on kasulikud, ning mida rohkem neid tarvitada, seda parem" - on raske murda. Ometi on kogu maailma teadlased löömas häirekella, sest mõningatel juhtumitel võib vitamiinide ületarvitamine tuua kaasa hulga rohkem ebameeldivusi, kui nende puudujääk.

Esimest korda hakati vitamiinidest rääkima 1912. aastal, kui poola teadlane Kazimir Funk avastas uue aine, tiamiini ning nimetas selle vitamiiniks, mis ladina keelest tõlgitult tähendab "elu amiin". Inimene saab vitamiine kas toidust või igat liiki tablettide ning siirupite näol. Teadlased diskuteerivad vitamiinide kasulikkuse ja kahjulikkuse üle juba peaaegu sada aastat.

Vitamiinid jaotakse rasvlahustuvateks (vitamiinid A, D, E, K) ja veeslahustuvateks
(B-kompleksi vitamiinid, vitamiin C). Kui veeslahustuvate vitamiinide üledoseerimise korral suudab organim ise vajaliku annuse reguleerimisega toime tulla, siis rasvlahustuvad vitamiinid võivad organismi kuhjuma hakata sellega rohkem halba kui head kaasa tuues.

Seotud lood:

C Vitamiin

Poolt: Mõjub soodsalt inimese immuunsüsteemile.

Vastu: Tarvitades iga päev rohkem kui 1 grammi, võib vitamiin esile kutsuda kõhulahtisuse ning peavalu (vajalik ööpäevane annus täiskasvanu jaoks on 0,75 mg).

Ameerika arstid viisid läbi eksperimendi vabatahtlikega, kes pika aja jooksul tarvitasid C vitamiini 500 mg päevas. Seejärel uuriti katsealustel geneetilise koodi muutusi. Selgus, et see jagu koodist, mis vastutab organismi loomuliku kaitse eest võitluses vähi vastu, oli üle elanud negatiivsed muudatused. Selle asemel, et kaitsta organismi onkoloogiliste haiguste eest, võivad C vitamiini suured annused esile kutsuda hoopis vastupidise reaktsiooni. Taolise koguse C vitamiini võib kergesti saada iga inimene, kes hoolitseb oma tervise eest. Kihisevad C vitamiini tabletid sisaldavad 225 mg, liitris vitaminiseeritud mahlas on umbkaudu 150 mg. Kui lisada siia veel C vitamiin, mida saadakse iga päev puu-ja köögiviljadest… Niisiis on siin vajalik pidev arvestus ja kontroll.

C vitamiin on üks välismõjudele kõige vastupidavamatest vitamiinidest. Ometi laguneb suur osa sellest kokkupuutumisel tavalise kööginoaga.

A ja D vitamiinid

Poolt: Mõjuvad soodsalt nahale, nägemisele, liigestele ja luudele. A vitamiin määratakse sageli inimestele, kes kannatavad nahahaiguste ja nägemishäirete all, D vitamiin on aga vajalik laste rahhiidi ja eakate inimeste luuhõrenemise profülaktikaks.

Vastu: Inimese organism omab võimet neid vitamiine koguda. A vitamiini üledoseerimine võib tekkida isegi maksa ja porgandi liigse tarvitamise puhul. D vitamiini doos, mis ületab 50 mkg võib kaasa tuua südametegevuse häireid ning neerukivide tekkimise.

B grupi vitamiinid

Poolt: B-kompleksi vitamiinid osalevad aktiivselt organismi varustamisel energiaga, nad on olulise
tähtsusega rasvade ning valkude ainevahetuses, on asendamatud närvisüsteemi normaalsel
funktsioneerimisel, seedeelundkonna lihaste toonuste säilitamisel, naha, juuste, silmade,
suu ja maksa tervise tagamisel.

Suurem mõju on B-kompleksi vitamiinidel, kui neid kõiki tarvitada koos. Suured doosid ühte
neist vitamiinidest ei oma raviotstarbelist väärtust ning võivad isegi põhjustada samal ajal teiste
B-kompleksi vitamiinide defitsiiti.

Liigsed annused muudavad keha lõhna. Muide, sellist lõhna ei talu sääsed. See seletab arstide soovitusi kasutada rohkem B grupi vitamiine nendes regioonides, kus putukad on ohtlike infektsioonide levitajateks.

Üheks B-kompleksi vitamiinide defitsiidi põhjuseks on suurenenud töödeldud toiduainete tarbimine,
milledest seetõttu suurem osa B-vitamiine on eemaldatud. Teiseks põhjuseks on suurenenud suhkru
tarbimine. Selle tulemusena tekib organismi soolestikus B-vitamiinidele mittesobiv mikrokliima.
B-kompleksi vitamiine B1 ja foolhape hävitab alkohol. Vitamiini B1, mis on oluline närvisüsteemile,
hävitab ka kofeiin.

Vastu: Suurte dooside kõrvalmõjuna võivad ilmneda ainevahetushäired.

NB!Vitamiine ja vitamiinilisandeid ei tohi tarbida üheaegselt kliidega ning teiste toiduainetega, mis koosnevad peamiselt rakukudedest. See segab nende õiget omastamist.

Vitamiinikompleksid - medali teine külg

Spetsiaalselt väljatöötatud vitamiinide-mineraalide kompleksid mõjuvad soodsalt inimese organismile. Siiski võib üledoseerimine tuua kaasa ebameeldivusi.

C ja E vitamiinid

Mõju: Tugevdavad organismi kaitsefunktsioone. E kaitseb rakke vabade radikaalide, rakke kahjustustavate agressiivsete ühendite eest.

Ööpäevane vajadus: C vitamiin: 75 mg päevas, selline hulk sisaldub ühes apelsinis või kahes kiivis. E vitamiin: 12 mg päevas, millele vastab 50 g metsapähkleid.

Kellele vajalik: Stressi või külmetushaiguste epideemia puhul, samuti suitsetajatele. Sellistel juhtudel võib doos ulatuda 200 mg-ni.

Kõrvalmõjud: Rohkem kui 1 g C vitamiini võib põhjustada seedetrakti häireid ning soodustada neerukivide teket. Kõigi rasvas lagunevate vitamiinide puhul on oht, et nad hakkavad organismis kuhjuma.

B grupi vitamiinid ning foolhape

Mõju: B grupi vitamiinid on hädavajalikud närvisüsteemi ning lihaste normaalseks funktsioneerimiseks. Foolhape soodustab punaste vereliblede (erütrotsüütide) väljatöötamist.

Ööpäevane vajadus: B grupi vitamiinid: 1,3 mg päevas, mis vastab 125 mg taisele sealihale või 150 g kohupiimale. Foolhape: 300 mkg (rasedatele - 300 mkg)

Kellele vajalik: Naistele, kes soovivad rasestuda, samuti ka nendele, kes tarvitavad rasestumisvastaseid tablette.

Kõrvalmõjud: B grupi vitamiinide liigne kasutamine võib soodustada keha ebameeldiva lõhna tekkimist, foolhappe üledoseering takistab tsingi omastamist.

Karotinoidid + Raud + Tsink

Mõju: A vitamiini (väga kasulikku nahale ning juustele) omastab organism paremini nimelt koos nende mineraalidega.

Ööpäevane vajadus: Karotinoidid: 2-4 mg päevas, mis vastab neljale porgandile. Raud: 15 mg päevas - see on umbes 2 muna.

Kellele vajalik: Tundliku ja probleemse nahaga, juuste väljalangemise all kannatavatele ning nägemishäiretega inimestele.

Kõrvalmõjud: A vitamiini annus üle 120 mg võib esile kutsuda naha sügeluse.

C vitamiin + Raud

Mõju: Sellises ühenduses omastatakse C vitamiin ning hapniku kohaletoimetamises osalev raud organismi poolt peaaegu täielikult.

Ööpäevane vajadus: C vitamiin: 75 mg päevas. Raud: 15 mg, mis vastab 100 g maksale või 200 g spinatile.

Kellele vajalik: Pideva unisuse, kroonilise väsimuse, samuti kehvade vereanalüüsidega inimestele.

Kõrvalmõjud: Kõrge raua kontsentratsioon veres suurendab vabade radikaalide teket.

D vitamiin + Kaltsium

Mõju: See on soodus kombinatsioon kaltsiumi imendumiseks.

Ööpäevane vajadus: D vitamiin: vt. Eelpool. Vastab 30 g-le lõhele. Kaltsium: 900 mg päevas - see on üks liiter piima.

Kellele vajalik: Aeglustab vananemisprotsesse.

Kõrvalmõjud: D vitamiini annus üle 50 mkg võib esile kutsuda iivelduse.

Et organism saaks maksimaalset kasu, võiks meeles pidada järgmist:

Mõningad vitamiinid, mineraalid ja mikroelemendid võivad koos võetuna blokeerida üksteise omastamist organismi poolt. Need, kes arsti ettekirjutuse järgi võtavad preparaatide täiendavaid annuseid peaksid teadma, et:

  • E vitamiini kombinatsioonis rauaga organism ei omasta, selletõttu ei tohi neid koos võtta;
  • kaltsium (isegi piimatoitudes sisalduv) raskendab raua imendumist, seetõttu ei tohi rauapreparaate (neid määratakse tihti aneemia puhul) tarvitades võtta neid koos piima või jogurtiga;
  • suurtes annustes magneesiumi ja kaltsiumi ei omastata üheaegselt rakukudede poolt. Sel juhul valib organism välja vaid ühe mineraali, kaltsiumi üleküllus võib ainult halba teha;
  • tsinki sisaldavaid ning koos kaltsiumi ja rauaga tarvitatavaid preparaate omastab organism vaid osaliselt.