Võileivadieet — uus ja lihtne viis muretult kilosid kaotada?

Võileib on levinud hommikusöök ja ka kiire vahepala, mida päeva jooksul süüa. Kuid kas võileib on täisväärtuslik toit, mis aitab tervist hoida ja kaalu alandada või klassifitseerub võileib kiirtoidu kategooriasse?

Võileibasid süüakse nii igapäevase tava- kui ka dieettoiduna. Kuigi võileivakultuuri juured ulatuvad mõnede allikate põhjal juba muinasaega, siis populaarsemaks muutusid võileivad alles 18. sajandi alguses. Praeguseks populaarseks muutunud võileiva dieet sai alguse 1998. aastal, mil 22-aastane ameeriklane Jared Fogel otsustas, et soovib mugavalt, kuid ka võimalikult tervislikult kehakaalu aladada, asudes sööma valdavalt vaid kodukoha lähedal asunud kiirtoidukoha võileibu.

Tema lõuna- ja õhtusöögi menüüsse kuulus üks võileib seitsmest erinevast võileiva variandist, mis sisaldasid ainult kuni 6 grammi rasva. Aastaga kaotas algselt üle 190 kg kaalunud Jared enam kui 100 kg oma kehakaalust. Mehe vööümbermõõt vähenes võileibade ja mõõduka liikumise abil 152 sentimeetrilt 86,4 sentimeetrini. Võileivadieeti pidanud ameeriklase võileivad sisaldasid olulisel määral köögivilju: rohelist salatit, paprikat, oliive, marineeritud aedvilju, tomatit jne. Lisaks kas väherasvast liha nagu kalkuni- või kanafileed, sinki vms. Samas ei lisanud Jared enda võileibadele õli ega majoneesi, asendades need kas äädika või sinepiga.

Jared Fogeli poolt 1998. aastal alguse saanud võileiva dieet annab päevas ligikaudu 1000 kilokalorit energiat. Oluline on aga rõhutada, et lisaks erinevate katetega võileibadele sõi mees lisaks vahel ka hommikuhelbeid ning igapäevase vahepaladena puuvilju.

Võileivadieet vastab suuresti toidupüramiidi reeglitele

Toidupüramiid näitab, kui palju ja mida süüa, et toitumine oleks tervislik ja tasakaalustatud. Püramiidi alumises osas ehk esimesel tasandil on esile toodud need toiduained, mis peavad moodustama suurema osa meie menüüst — mida kõrgemal püramiidi korrusel toiduaine asub, seda vähem peaks seda igapäevaselt tarbima.

I korrus: leib, terasai, kartul, puder, makaronid, riis.

II korrus: köögiviljad, puuviljad, marjad.

III korrus: liha, kana, kala, muna, piimatooted.

IV korrus: lisatavad toidurasvad.

Püramiidi tipp: suhkur, maiustused, magusad ja soolased näksid.

Võrreldes võileibade komponente toidupüramiidis esitatud toiduainetega, näeme, et toidupüramiidi kõige alumine osa sisaldab just võileiva põhikomponenti: leiba või saia. Soovituslikult võiks tegemist olla täisterajahust valmistatud saiaga. Kui lisada võileibadele piisavalt juur- ja köögivilju ning täiendavalt liha, kala, muna ning loobuda täiendavast toidurasvast, võib öelda, et võileib on enamasti tervislik toit, mille valmistamiseks on võimalik kasutada väga laias ulatuses tervislikke ja maitsvaid komponente. Samas peab silmas pidama, et ainult võileibadest toitumine ei ole samuti kasulik, sest inimeste toiduvalik peab olema mitmekülgne ja andma piisavalt erinevaid toitaineid ning energiat.

Jared Fogeli võileivadieedi nõrgaks kohaks on see, et kui piirduda päevas kahe väherasvase võileivaga, siis on päevane tarbitav energia hulk kõigest ca 980 kcal — samas minimaalne energiavajadus täiskasvanud inimesel on 1200 kcal.